Oru tehase viimased päevad

Oru turbakombinaadi tühjaks veetavat katlamaja takseerib üks õlistes tunkedes katlamaja tööline. Ta pole roosilises meeleolus. «Olen siin 30 aastat töötanud ja nüüd lammutan oma töökohta,» tunnistab ta kurvalt. «Süda tilgub verd seda tehes,» lisab ta.

Oru turbakombinaadi omanikfirma OÜ Freesturvas juhataja Ronald Pullerits ütleb, et töötajad pole veel mingil moel hakanud vastu omaniku kavatsusele tehas lammutada. «Tehast ostes kartsime hullemat, protestiaktsioone näiteks,» sõnab ta.

OÜ Freesturvas tahab tehase aasta jooksul demonteerida, seejärel kavatsetakse tehasehooned õhkida. Oru turbakombinaadi omanikfirma kavatseb kõrvaltootmise lõpetada ja need hooned ära müüa või äärmisel juhul välja rentida. «Kuskilt peame ju tehase ostuhinna tagasi saama,» ütleb Ronald Pullerits.

Ära müüa või välja rentida kavatseb Freesturvas näiteks kasvuhoone, metallitöökoja, viil- ja kaarhallid. «Kõrvaltootmisest vabanemise ja vanametalli müügiga peaksime teenima umbes neli miljonit krooni, mis oli ka tehase ostuhind,» räägib Pullerits.

OÜ Freesturvas ostis Oru turbakombinaadi kuu aega tagasi nelja miljoni krooni eest, millele lisandus 700 000 krooni töötajatele koondamistasu maksmiseks. Ronald Pulleritsu sõnul on Freesturvas kahe mehe firma, kus tema kõrval on osanik ka kolmekümneaastase turbatöötlemiskogemusega OÜ Rakvere Põllumajandustehnika direktor Toom Kuusmik.

Varem RASis EMEX töötanud Pullerits väidab, et teda huvitasid pankrotistunud turbakombinaadi ostmisel võrdselt nii turvas kui metall. Idee osta Oru turbakombinaat ei tulnud tema väitel EMEXist, sest riikliku metallikaubandusega tegelev suurfirma oli Freesturba konkurent ostupakkumuste esitamisel. «Ka nemad pidasid pankrotihalduriga ostuläbirääkimisi,» lausub ta.

Pulleritsu sõnul on võimalik, et kombinaadi hooned õnnestub pärast seadmete lahtimonteerimist müüa ühele Peterburi firmale, kes tahab sinna rajada keemiatehase. Osa turbakombinaadi seadmeid müüakse Pulleritsu kinnitusel teistele Eesti briketitootjatele, ASile Tootsi Turvas ja ASile Sangla.

Tehase ostmisel tulid OÜ-le Freesturvas töölepinguga üle 250 Oru turbakombinaadi töötajat. Pullerits loodab edaspidi leida tööd neist ainult sajale, ülejäänud inimesed kas koondatakse või vallandatakse.

Pulleritsu sõnul teevad tõeliselt hästi tööd vaid need üksikud mehed, kes saavad palka tükitöö alusel. «Teised püüavad viilida igal võimalikul juhul,» ütleb ta. «Nad ei saa aru, miks on vaja tööd teha.»

Kui valges triiksärgis omanik aga mööda tehase territooriumit liigub, üritavad töölised ennast justkui kiiremini tööle sundida. Paar vanemat naisterahvast, kes seni jaheda kiviseina ääres omavahel mõnusasti juttu veeretasid, manavad omaniku nähtavale ilmudes ette asjaliku ilme, haaravad tööriistad ja kaovad briketitehase sisemusse. Ainult otse kombinaadi administratiivhoone akna all metsatukas peesitavad mehed ei tee omanikku märkama ja lobisevad rõõmsasti edasi.

«Kui nad just päikese käes ei vedele, keeravad nad ennast tehase ruumides luku taha ja istuvad seal,» iseloomustab Ronald Pullerits üldist töötegemise vaimu Orul.

Küllap segab orulaste töötegemist ka teadmine, et ümberringi vedeleb tonnide viisi metalli, mida on vaja vaid üles korjata ja maha müüa. Vedelevat varandust üritavad tehase omanikud küll valvata, kui arvestada aga, et tehase territoorium laiub 43 hektaril ja seda valvab ainult paar turvameest, on selge, miks töölised eelistavad raskele keevitustööle metalli varastamist.

Ronald Pulleritsu sõnul varastavad töölised eriti nädalavahetustel ja viivad metalli tehasest välja raba kaudu, et mitte asulas liiga suurt tähelepanu äratada. «Katlamajas saalivad näiteks kogu aeg igasugu võõrad inimesed, sest see on ainus koht terves asulas, kus saab ennast sooja veega pesta,» räägib Pullerits. «Olen kindel, et enamik neist ka hõlma all tüki metalli välja toimetab,» lisab ta.

Pullerits ei oska täpselt öelda, kui palju töölisi tehase lammutamisel osaleb, seda, et vallandamised on tehases igapäevased, teab ta küll. «Kui ikka keegi purjus peaga lae alla keevitama ronib, pole tal armu loota,» kinnitab Pullerits. «Viinaviga on aga enamikul siinsetest töötajatest küljes.»

Oma tööandja kohta töölised midagi halba ei ütle. «Nüüd saame me vähemalt palgapäeval raha, mitte lubadusi,» ütlevad töömehed. Tuleviku kohta ei oska nad midagi öelda. «Ehk meid ei lasta lahti,» loodavad nad.

«Kui ma maksaksin inimestele rohkem palka, kas nad siis varastaksid vähem,» küsib Pullerits. «Vist mitte.» Turbakombinaadi töötajad saavad palka keskmiselt 1500--2000 krooni kuus.

Küsimusele, kas kombinaati valvav ESS ei saa oma tööd paremini teha, et vargusi niipalju ei esineks, vastab Pullerits, et kui ESSi töötajad poleks kohalikud inimesed, teeksid nad oma tööd paremini. «Kaablivargaid tabavad nad peaaegu iga päev,» lisab ta.

ASi Tootsi Turvas nõukogu esimees Arvo Luberg ütleb, et ta ei taha Orule minna ega näha, mis seal toimub. «Meie tehas on 20 aastat varem kui Oru tehas ehitatud, aga töötab,» lausub ta. «Ma ei arva, et lähemate aastate jooksul ka teisi Eesti briketitehaseid oleks mõtet lammutama hakata.»

Eilsest töötavad Orul ka 20 elukutselist metallilõikajat, kelle ülesanne on tükeldada kuni tuhat tonni metalli kuus.

Ronald Pulleritsu sõnul on Oru kombinaadi tulevik tükk- ja freesturba tootmine. Praegu on OÜ Freesturvas sõlminud lepingud 20 000 tonni freesturba ja 10 000 tonni tükkturba müügiks. Tulevikus loodab Pullerits turbarabast lõigatavast turbast toota kuni 100 000 tonni turvast aastas. «Kõik oleneb sellest, kui palju me suudame lepinguid sõlmida,» lisab ta.

Seni on turbatootmise alustamine veninud seetõttu, et Freesturvas pole saanud keskkonnaministeeriumist kaevandamisluba. Pulleritsu sõnul saadakse luba järgmisel nädalal ja siis algab ka tootmine.

«Ma ei arva, et me oleksime nii hilise tootmise alustamisega rongist maha jäänud,» sõnab Pullerits tehase ühe omanikuna. «Teised turbatootjad alustasid ka alles mõned nädalad tagasi,» lisab ta.