Ehituskeeluvöö takistab suvila ehitamist veepiirile

Veekogude äärde ehitamine on mää-ratletud ehituskeeluvööndiga või ala planeeringuga.

Enne ala läbiplaneerimist on ehituskeeluvöö laius antud mehhaaniliselt meetritega.

Ehituskeeluvöö laius veepiirist on:

- saartel (Saaremaa, Hiiumaa, suured saared) 200 meetrit. Saarte suur keeluala on põhjendatud suure ligitõmbavusega;

- Narva-Jõesuus 200 meetrit;

- mujal mererandades 100 meetrit;

- Peipsi ja Võrtsjärve ääres 100 meetrit;

- suurjärvede ääres 50 meetrit;

- väikejärvede (alla 10 ha) ääres 25 meetrit;

- suurjõgede ääres 50 meetrit;

- väikejõgede ääres 25 meetrit.

Need piirid kehtivad järvede ja jõgede ääres, mis on valitsuse poolt kinnitatud avalikuks kasutamiseks. Avalikuks kasutamiseks ei ole ainult mõned üksikud umbjärved. Nende puhul ei ole peale maaomaniku teistel õigust kaasa rääkida.

Ala läbiplaneerimisel võib kehtestatud ehituskeeluvöö laius palju kõikuda ja minna veepiirile lähemale. Ehituskeelupiirid viiakse ala planeerimisel kooskõlla looduslike piiridega.

Eelnevad ehituskeeluvöö määrad kehtisid hajaasustusega piirkondades. Tiheasustusaladel on ehituskeeluvöö laius veepiirist 50 meetrit. On olemas nimekiri, millistele tunnustele vastab tiheasustusala. Linnad, alevikud ja suvilakooperatiiv on kindlasti tiheasustusalad. Samuti 5--10 suitsust koosnev rannaküla.

On palju objekte, mis katkestavad ehituskeeluvöö. Kõige olulisemad on veeliiklusobjektid (sadamad ja lautrid). Piltlikult öeldes võivad nad olla jalgupidi vees. Samuti võib lautri juurde ehitada kalapüügiga seotud rajatisi -- suitsuahi, võrgukuur (küttekoldeta).

Ehituskeeluvöö katkestamisõigus antakse ka taluhoonestusele, mis rajatakse algsele kohale. Tegemist peab olema aga põllumajandustaluga. Näiteks Saaremaa lambakasvatustalu. Vastava äriplaani kinnitab vald, kuid võib kahtluste korral selle ka kinnitamata jätta.

Avalikeks supelrandadeks piiritletud alal võib ehituskeeluvöö ulatuda 200 meetrist kaugemale.

Linnas on lubatud ehituskeeluvöö katkestada, kui seda nõuab ajalooliselt väljakujunenud ehitusjoon nende hoonete lõigus, mis jäävad pärast igasugust planeerimist alles (ei kuulu lammutamisele). Näiteks on mingis alevikus piki kallast 20 maja. Nendest majadest lammutatakse viis ja säilitatakse 15. Mõttetu on viit uut vahele ehitatavat maja viia tahapoole. Säilitatavad hooned annavad ehitusjoone, kuhu lubatakse ehitatada ka uued majad.

Mööndusi paika pandud ehituskeeluvöös saab teha ainult keskkonnaminister. Oletame, et on kõrkjane ja tuuline rand, kus ranna enda vastu eeldatavalt huvi ei teki. Inimene soovib aga sinna ehitada mingi künka või astangu järgi hoonet. Keskkonnaministeerium on teinud selliseid mööndusi palju, kuid eelnevalt peab olema avaldusel valla ja maavalitsuse seisukoht. Üldiselt ei olda veekoguäärsete ehituskeeluvööndite osas jäik ning ei lähtuta ainult kaardile tõmmatud 50 ja 100 meetri joonest.