ASi Hipo juhataja Heikki Boode sõnul sõlmis firma Nõmme lastehaiglaga 1993. aastal tähtajatu rendilepingu, et kasutada Vabaduse puiesteel asuva endise lastepolikliiniku ruume. «Tollal puudus Tallinna linnal hoone vastu igasugune huvi, sest maja oli väga halvas olukorras,» ütles Boode. Ta lisas, et firma tegi remondi- ja ehitustöid ligi 400 000 krooni väärtuses ning Nõmme lastehaigla oli tehtavatest töödest teadlik.
Möödunud aasta novembrikuust kuulub vaidlusalune hoone ja ligi 3000 ruutmeetrit maad Nõmme linnaosavalitsuse bilanssi, kes soovib rentnikest vabaneda 31. märtsiks.
Nõmme linnaosa vanema asetäitja Jüri Jõgeva sõnul kasutab AS Hipo ruume ebaotstarbekalt. «Tulevikus hakkavad hoones paiknema mitmed linnaosa valitsuse struktuuriüksused,» ütles Jõgeva.
Haldushoone remondikuluks kinnitas Tallinna volikogu 3 miljonit krooni, ütles Tallinna linnavalitsuse rahandusameti eelarve osakonna juhataja Siiri Sipp.
ASi Hipo investeeringute hüvitamisest ja kompromissi leidmisest firmaga ei ole Nõmme linnaosa valitsus Jõgeva sõnul huvitatud. «Seadusega ette nähtud korras kuulub kompenseerimisele ainult kolme kuu rendisumma,» ütles Jõgeva. Rendilepingu järgi maksab Hipo Nõmme linnaosavalitsusele renti 23 000 krooni kuus.
Boode sõnul saab Hipo ainult ennast süüdistada selles, et iga üksiku tehtud töö kohta puudub eraldi aruanne, kus oleks näha kõik tehtud kulutused.
Nõmme linnaosa investeeringute vajadus aastateks 1997--2002 on 354,6 miljonit krooni. Olulisemaks peab Nõmme linnaosavalitsus uue administratiivhoone juurdeehitust, mille maksumus on 16,5 miljonit krooni.
Boode sõnul vaidlusalust hoonet just selleks remonditaksegi, et struktuuriüksused ei paikneks enam kuuel aadressil. «Pigem on sooviks 3 miljoni krooni eest remonditava hoone edasimüük tunduvalt kallimalt,» ütles Boode.
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.