Eesti erametsaliidu tegevdirektori Toomas Lemmingi sõnul on eelnõus põhjalikult välja töötamata erametsanduse osa.
Erametsaliidu juhatuse liige Leonhard Polli ütles, et uues eelnõus seatakse erametsapidajale metsa kasutamisel hulgaliselt piiranguid, tulundusmetsa kohta käivaid piiranguid aga ei kompenseerita.
Keskkonnaministeeriumi nõuniku Aleksander Leemeti sõnul on loodav metsaseadus metsaomanikule siiski kasulik, mitte piirav. Leemeti sõnul saab kompenseerida ka tulundusmetsa kohta kehtivaid piiranguid, kuid selle üle otsustab valitsus. Ta lausus, et kitsendused tuleb määrata seadusega.
Leonhard Polli ütlusel on väär defineerida metsa nii, nagu seda eelnõus on tehtud: mets on üle 0,5 hektari suurune vähemalt 1,3meetriste puudega kaetud ala. «Sel juhul oleks võssakasvanud soo ka mets,» nentis ta.
Metsaliidu juhataja Toomas Kreivali sõnul on uues eelnõus ette nähtud, et riigi valdusesse peab jääma vähemalt viiendik metsast. Kreival lausus, et sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal oli see vaid 15,3%. «Eelnõus on kokku kirjutatud raide ja muud eeskirjad, kuid vähe on käsitletud metsa arendamist ja alalhoidmist,» ütles Kreival.
Ta märkis, et praegu ei julge ega taha 80 protsenti metsaomanikest oma metsaga midagi teha, 10 protsenti on sunnitud oma metsa müüma ja ainult 10 protsenti kasutab oma metsamaad aktiivselt.
Toomas Lemmingi väitel on erametsaliit korduvalt saatnud seadust ettevalmistavale töökomisjonile kirju selle kohta, mis neile uue eelnõu juures ei meeldi. «Kõik kirjad on kahjuks jäänud vastamata,» sõnas Lemming.
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.