Kaevurid taltusid

Peaminister Radu Vasile saavutas kaevurite liidritega kokkuleppe Rimnicu Vilcea linna lähistel kloostris peetud läbirääkimistel, mille järel kaevurid loobusid Bukaresti minekust ja asusid laupäeval koduteele. Peaminister ütles, et kaevurite edasine palgatõus sõltub kaevanduste kahjumite vähendamisest.

Ida-Euroopa ühe vaesema riigi Rumeenia 10 000 kaevurit alustas läinud esmaspäeval autode ja bussidega 370 kilomeetri pikkust protestimarssi pealinna. Oma sõjaka juhi Miron Cozma eestvedamisel nõuavad kaevurid palga 35% tõstmist, ehkki see üle kahe korra (3100 Eesti krooni) ületab riigi keskmist (1350 krooni). Lisaks taotlevad nad, et valitsus loobuks oma plaanist sulgeda söetööstuse restruktureerimise käigus 140 kaevandust. Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) andmetel ületavad Rumeenia kaevanduste toomiskulud tulusid praegu üle kahe korra.

Kaevurid on pikka aega olnud privilegeeritud seisundis võrreldes näiteks töölistega, keda viimasel kahel aastal on vallandatud 90 000. Lähiajal näeb valitsuse reformiprogramm ette sulgeda 49 riigiettevõtet, kus töötab 70 000 töötajat. Veel 70 000 inimest kaotab viie aasta jooksul töö terasetööstuses, mis on aegunud ja kuulub moderniseerimisele.

Olles nelja päevaga maha sõitnud umbes 200 kilomeetrit, on streikijatel olnud politsei erijõududega kaks kokkupõrget, mille käigus 133 inimest on saanud vigastada. Sel põhjusel tagandati ametist riigi siseminister Gavril Dejeu.

Pärast terve öö vastu reedet nõu pidanud riigi peakaitsenõukogu istungit tegi Rumeenia president Emil Constantinescu avalduse, kus ta deklareeris, et kaevurite vägivallaaktide jätkumine tähendaks riigi tulevikuta jätmist, ning lubas riigis välja kuulutada erakorralise olukorra, millest ta siiski loobus. Presidendi sõnul pole enam tegemist töökonfliktiga, vaid rünnakuga riigivõimu vastu. Vägivalla jätkumine tõestaks, et Rumeenias pole kommunismijärgset püsivat demokraatiat.

Praegune protestimarss oli kõige võimsam, kuid kaugeltki mitte ainus protest peaminister Radu Vasile reformipoliitika vastu. Viimastel kuudel on olnud riigi paljudes osades rahutusi, mille põhjuseks on alanev elatustase, majanduse kehv seis ja poliitikute vastuolud ja ebaefektiivne tegutsemine. Eelmisel nädalal avaldatud küsitluse järgi arvas üle poole vastanuist, et nende elu oli kommunismi ja diktaator Ceausescu ajal parem.

Pessimismimeeleolusid on Rumeenias süvendanud NATO ja ELi suhtumine. Näiteks EL on Rumeeniat kritiseerinud reformide aeglustumise ja konkurentsivõime vähenemise pärast ja avaldanud arvamust, et Rumeenia enne 2015. a ELi ei pääse. Praegusel kaevurite marsil on sellistes oludes ränk poliitiline mõju, seda püüab oma valimiseesmärkidel ära kasutada ultranatsionalistlik ja antisemitistlik Suur-Rumeenia partei, mis on riigi ELi astumise vastu ja mille toetajaskond on 18%.

Praegu peab maailmapanga delegatsioon Rumeeniaga läbirääkimisi 500 mln dollarise laenu üle ja täna saabub Bukaresti IMFi delegatsioon uue osalaenu üle nõu pidama. Tänavu peab Rumeenia väliskreeditoridele tagasi maksma 2,8 mld dollarit, kusjuures riigi valuutareserv on vaid 1,85 mld.

Autor: REUTERS