Kolmandas kvartalis mõõdeti jooksevkonto puudujäägiks 131 miljonit latti. Teise kvartaliga võrreldes kasvas defitsiit 51 miljoni lati võrra.
Statistikaamet seletas defitsiidi kiiret kasvu Vene majanduskriisi negatiivse mõjuga Läti majandusele, sest paljud Läti eksportöörid olid sunnitud kriisi tõttu tegevust piirama või selle peatama.
Läti valitsus ütles läinud aastal, et kui defitsiit kerkib üle 10 protsendi SKTst, hakatakse kaaluma stabilisatsioonifondi moodustamist riigieelarve ülejäägi arvel. Analüütikute sõnul näib aeg sealmaal olevat, kuid mullune ülejääk 24,5 miljonit latti ei pruugi reservi jaoks piisav olla. Tõenäoliselt tuleb kaaluda lisameetmeid, sealhulgas ekspordi stimuleerimist.
Autor: REUTERS
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!