«Ida-Euroopa üleminekumajandusega riikides ja SRÜs on ebavõrdsus kasvanud läbi aegade kõige kiiremas tempos,» kirjutab raport. «Suurim erinevus elanikkonna sissetulekute vahel on praeguseks Venemaal, kus rikkaima 20 protsendi sissetulekud ületavad vaeseima 20 protsendi tulusid 11 korda.
Ebavõrdsus süveneb nii riikide vahel kui riikide sees. Kui 1960. aastal ületasid maailma rikkaimates riikides elava 20 protsendi sissetulekud maailma elanikkonna vaeseima 20 protsendi tulusid 30 korda, siis 1997. aastaks olid rikkad juba 74 korda rikkamad.
Seesama viiendik maailma elanikkonnast toodab 86 protsenti maailmas SKTst, alumine viiendik, ehk vaeseimad riigid, vaid ühe protsendi.
Elatusstandardi näitajatelt on kuuendat aastat järjest esikohal Kanada. Järgnevad Norra, USA ja Jaapan.
Ebavõrdsus suurenes ka maailma jõukamaid ühendava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide hulgas. Kõige rohkem Rootsis, Suurbritannias ja USAs. Iirimaal on 23 protsenti elanikkonnast funktsionaalselt kirjaoskamatud, USAs elab 20 protsenti elanikkonnast allpool riigis kehtivat vaesuspiiri.
«Globaliseerumine on kõike muud kui globaalne,» ütles Håkan Björkman UNDP Rootsi esindusest. «Tegelikult toimub järjest suurem polariseerumine, kus valdav osa maailma elanikkonnast on täiesti kõrvale jäetud.»
Peamised globaliseerumist mõjutavad tegurid on tehnoloogia areng ja interneti kasutamine. OECD riigid moodustavad vaid 19 protsenti maailma rahvastikust, kuid 91 protsenti internetikasutajatest. USAs, kus elab vähem kui 5 protsenti maailma elanikkonnast, on rohkem arvuteid kui mujal maailmas kokku. 26 protsenti maailma internetikasutajatest elab USAs.
Kagu-Aasia, kus elab üle 20 protsendi maailma rahvastikust, annab maailma internetikasutajatest vaid ühe protsendi.
Venemaal kasutab Internetti vaid kolm protsenti elanikkonnast.
Arenevatesse riikidesse tehtud otsestest välisinvesteeringutest läks raporti andmeil 80 protsenti vaid 20 riiki, kus esikohal olid Hiina, Brasiilia, Mehhiko ja Singapur.
97 protsenti patentidest on arenenud tööstusriikide arvel ning lõviosa neist puudutavad kosmeetikatööstust või eriomadustega toiduaineid. Oluliselt vähem ressursse kulutakse näiteks aidsivaktsiini väljatöötamiseks.
Siingi jäävad kaotajaks arenguriigid. Suurem osa maailma vaeseimatest riikidest -- 41st 38 -- asub Aafrikas, kus on ka kõige rohkem probleeme aidsiga.
UNDP andmeil nakatub päevas aidsi 16 000 inimest, kellest 95 protsenti elab arengumaades. Kokku ulatub aidsihaigete arv 33 miljoni inimeseni.
Autor: REUTERS
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!