Kontroll on protsess

Kui seni rõhutati planeerimise tähtsust ja firmad pingutasid selles suunas, siis nüüd räägivad pankrotid ja varade kantimine, et hoopis kontrolliga on lood kehvad. Ka parim strateegia hääbub olematusse, kui puuduvad kontrolli kriteeriumid ja tagasisidemehhanism. Kuna klientide tagasiside ehk hinnang muutub ajas, peab kvaliteedikontroll toimuma pideva protsessina.

Planeerimine avaldub tellimuses. Tellimus on teisele firmale esitatud soov, mis kirjeldab asja (teenust, toodet) sellisena, nagu tellija seda näha tahab. Tellimust võib aga vaadelda ka kui strateegilist otsust mingi eesmärgi saavutamiseks. Seega võib ka juhti käsitleda kui tellijat.

Igasuguse eesmärgi (ehk tellimuse) konkreetseks piiritlemiseks on vaja esitada selgitavaid küsimusi: kuidas? mida? Protsessile orienteeritud küsimustele vastamine aitab eesmärki täpsustada ja mõnikord isegi muudab seda! Küsimustele vastamine paneb aluse ka uuele juhtimisfunktsioonile -- kvaliteedikontrollile.

Kui juht tellijana ei huvitu pidevalt kvaliteedist ega reageeri pisiasjadele, siis saab ta viletsa «kauba» -- tema organisatsioon ei tööta kvaliteetselt. Juht võibki jääda kokku arvama kulude-tulude tabeleid, magades maha vajalikud hetked üldiste protsesside eesmärgistatud juhtimiseks.

Võib proovida tagurpidi planeerimist ja alustada kontrollimehhanismi kirjeldamisest. Üllatavatele küsimustele vastuse leidmine aitab mitte ainult sõnastada strateeglisi eesmärke, vaid ka anda lahendusi organisatsiooni struktuuri (ümber)kujundamiseks ja töötajate motiveerimiseks.