Eestile algas kosumise aasta

Küllap ootavad kõik Eestis kannatamatult, millal lootus ja lubadus, et elu majanduslikus mõttes paremaks minema hakkab, reaalselt rahakotis peegeldub.

Valitsus ei saa kunagi olla ülepaisutatud lootuste ja usu õhutaja. Eestis on pea kõik valitsused eelarveid koostades pidanud konservatiivset joont ning just seetõttu oleme riigi majandamisega vaatamata kogemuste nappusele suhteliselt kenasti hakkama saanud.

Valitsuse sügisene majandusprognoos oli konservatiivne ja vaevalt mõned kuud hiljem pole põhjust toona parlamendile esitatud seisukohti muuta.

Olgu peale, et tundlikud indikaatorid, nagu börs või inimeste usk elu paranemisse, on hüppega üles läinud. Nii majanduskasv kui inflatsioon jäävad prognoositud raamidesse -- ja kui läheb paremini, mis saaks valitsusel selle vastu olla.

Eelmisel aastal käivitunud tihe dialoog ettevõtjatega areneb sel aastal kindlasti edasi. Peaministri regulaarsed konsultatsioonid ettevõtjate ühendustega on alles algus. Praktika näitab, et hea tulemuse saavutamine on võimalik vaid juhul, kui iga ministeerium, iga amet suudab oma valdkonnas partnerite head nõu kuulda võtta ja oma otsustest ning ettekirjutustest õigeaegselt informeerida.

Küllap leidub mitmel pool veel ametnikke, kellele selline suhtlemine võõras ja ebamugav tundub, seda enam tuleb avalikult teenistuselt suhtlemist ja informatsiooni nõuda, mitte oodata ja paluda.

On ka selge, et partnerlus on tasakaalus suhe, mitte alluvusvahekord. Valitsuse asi on luua ettevõtlusele soodsat keskkonda, mitte ahistada.

Uus tulumaksuseadus on pikk samm sellel teel. Hea tulemus sõltub nüüd sellest, kuidas ettevõtjad pakutud võimaluse ära kasutavad. Maailmast tulnud vastukajad meie otsusele pole sugugi ühemõtteliselt kiitvad. Liiga suur olevat risk, liiga suur usaldus. Valitsus eeldab põhjendatult, et meie ettevõtjad on valmis, küpsed kandma sotsiaalset vastutust, kasutama maksimaalselt maailmas ainulaadset investeerimisvõimalust. Teiste sõnadega -- looma uusi töökohti, kergitama töötajate reaalpalku, laiendama oma haaret välismaal.

Mõistagi ei piirdu valitsus ainult maksuabinõudega. Siseturg vajab veel kõva kasimist, seaduskuulekate ettevõtjate kaitsmist illegaalse majanduse lämmatava embuse eest. Üks selliseid õiglast konkurentsi tekitavatest kaudsetest hoobadest on pensionireform.

Kohustuslik kogumispension, mis sel aastal käivitub, muudab kindlasti tööandja ja töövõtja suhteid. Ümbrikupalga maksmisele ehk maksupettusele äriplaani rajanud inimesed kõrbevad, sest ausalt tegutsevate ettevõtjate ning riigi survele lisandub nüüd veel töövõtjate oma. Kes see ikka tulevikust ilma tahab jääda?

Teine hoob on Euroopa Liidu liitumiseelsete fondide kasutamiseks eeltöö tegemine. Oma ettevõtete arengusse lisaraha kaasamine neist fondidest on võimalik ainult seaduslikult tegutsejatel, mitte illegaalsetel kaubitsejatel. Ehkki väravad avanevad alles aasta lõpupoole, on aeg juba nüüd taotlustele mõtlema hakata.

Lisaraha toob ettevõtlusse käivituv noorpere eluaseme programm. Ettevõtlust toetavate sihtasutuste ümberkorraldamine suurendab juurdepääsu kodumaisele rahale.

Kui aastaid tagasi erastamist alustades kasutati ettevõtete müügil sageli põhjendust, et riik on halb peremees, siis tänavu kavatseb valitsus selle väite ajaloo kolikambrisse lükata.

Riik ei hakka aktiivselt ettevõtlust harrastama ning vastavalt erastamiskavale müüb selle, mis veel müüa vaja. Aga riigimajandus jääb ju alles -- haridus, tervishoid jne.

IT-kolledzhi käivitamisel saadud kogemus lubab alanud aastal kutsehariduse ja rakenduskõrghariduse süsteemi tervikuna käsile võtta. See tähendab, et juba kolme-nelja aasta pärast võivad ettevõtjad arvestada sellega, et vajalikest töökätest ja haritud peadest enam puudust pole.