Äriliselt efektiivne loovus

Loovate isiksuste osakaalu ja efektiivset rakendamist peetakse paljudes rahvusvahelist äriedu saavutanud organisatsioonides jätkuva konkurentsivõime tagatiseks. Nn Eesti Nokia otsingutel ja infotehnoloogiafirmade ?uue aja kangelaste? edu saladuste selgitamisel tõuseb teiste tootmistegurite hulgast esile just loovate ideede kasutamise oskus.

Loovus ehk kreatiivsus on ?kuum sõna? ka rahvusvaheliste koolitus- ja konsultatsioonitoodete turul. Loovus-treeningut seostatakse sageli innovaatiliste protsesside tervikliku juhtimisega. Ideede genereerimise oskusest on vähe kasu, kui neid ei rakendata. Organisatsioonisiseseid loovusbarjääre ja inimeste hoiakutest tingitud loovus-

tõkkeid tuleb ületada ideede väljapakkumiseks, edasiarendamiseks ja edukaks rakendamiseks.

Ettevõtte konkurentsivõime tugevdamiseks vajatakse äriliselt efektiivset loovust. Kunstiinimese loovust suunab eelkõige tema enda sisemine tunnetusvajadus ja eneseleidmise püüe.

Ka ärilise loovuse saavutamiseks peame toetuma ebastandardsele mõtlemisele. Kuid turundusjuhi, disaineri või uusi motiveerimisvõtteid väljapakkuva personalijuhi loovust peab suunama organisatsiooni probleemide pingerida ja uute ärivõimaluste kaardistamine. Loova idee autorilt oodatakse sageli, et ta muutuks idee edasiarendajaks ja suudaks vajadusel juhtida projektrühma, mis vastutab idee rakendamise eest. ?Puhaste ideede? maailmas elavaid loovisikuid saavad endale lubada ainult suured ja rikkad äriorganisatsioonid.

Äriliselt efektiivse loovuse saavutamiseks tasub mõelda, kas personali loovus ei ole rakendatud organisatsiooni eesmärkide suhtes ebaefektiivses suunas.

Kas teie organisatsioonis on inimesi, kelle loov energia ja leidlikkus kulub:

- ülemusele ja kolleegidele suure töökoormuse demonstreerimiseks;

- väljakujunenud töörutiini eeliste tõestamiseks, ilma et uutesse võimalustesse üldse süvenetaks;

- sõprade kiitmiseks, kellelt on harjutud teenuseid või materjale ostma, kuigi uute pakkumiste küsimine võiks anda parema kvaliteedi ja hinna suhte.

Kui ilmnes, et osa loovast energiast läheb tühikäigul kaduma või isegi takistab sujuvat koostööd, tuleks läbi mõelda, kuidas motiveerida personali organisatsiooni huvides vajalikke uusi ideid välja pakkuma.

Proovige ise ja laske enda kolleegidel alljärgnevat klassikalist loovusülesannet lahendada. Kolme sirgjoone abil tuleb ühendada neli punkti, nii et moodustuks suletud kontuur.

Ülesanne laheneb loodetavasti kahe minutiga.

Kas saite lisatud pildil nelja punkti ühendamisega hakkama? Kas kolmest sirgjoonest piisas?

Lahendus on oma lihtsuses sümboolne: tuleb väljuda varjatud piirangust, mis ülesandes ei sisaldu. Ei ole keelatud sirgeid nelja punktiga piiratud alast (ruudust) väljapoole pikendada.

Ka igapäevases ärielus takistab ?kolmnurga väljajoonistamist? sageli ülesande lahendaja mõtterutiin, mis ei lase tal näha toote konstruktsiooni, tehnoloogia, reklaamteksti või töökorralduse uuendamise võimalusi. Lihtsam on ressursse juurde küsida. Ruut sümboliseerib olemasoleva kogemuse külge kapseldumist.

Loovustõke võib peituda ka ülemuse alalhoidlikkuses ja tõrjuvuses ideede suhtes, mida ta ise ei ole välja pakkunud. Probleemi ja selle lahendamise eesmärki (?suletud kontuur?) võidakse organisatsiooni erinevates allüksustes liiga erinevalt mõista.

Kui suutsite kolme punkti ühendamisega kiiresti hakkama saada ja peate ülesannet liiga lihtsaks, võib lohutuseks lisada: loovustreeningutel harjutatakse ka keerulisemate ja vahetult ärieduga seostuvate probleemide lahendamist.