Alljärgnevad nõuanded on adresseeritud nendele maksumaksjatele, kes on maksnud ettevõtte tulumaksu ja hakkavad nüüd varem teenitud kasumeid jaotama. Kuna vana tulumaksuseaduse alusel maksustati teenitud kasumit, aga uue seaduse kohaselt maksustatakse jaotatud kasumit, siis võib tekkida olukord, kus kord juba maksustatud kasumi jaotamisel võetakse samalt tulult tulumaksu teist korda.
Selle niinimetatud majandusliku topeltmaksustamise ärahoidmiseks on ette nähtud võimalus arvata dividendidelt tasumisele kuuluvast tulumaksust maha dividendidele vastavalt kasumiosalt makstud ettevõtte tulumaks (§ 60 lg 2). Tegemist ei ole tulumaksu tagasiulatuva vähendamise või tagastamisega. Üleminekusätete sisu on vähendada dividendide tulumaksu selliselt, et iga dividendidena väljamakstud kasumiosa oleks maksustatud ?vana? ja ?uue? tulumaksuga kokku vähemalt 26/74-lises määras.
§-s 60 toodud mahaarvamise aluseid ei tohi omavahel segamini ajada, kuna nende alus ja rakendamise ulatus on erinev. Lõike 1 alusel arvatakse maha varasema dividendide tulumaksu jääki. Lõike 2 alusel arvatakse maha äriühingu varasemat ettevõtte tulumaksu. Lõike 6 alusel arvatakse maha teiste äriühingute ettevõtte tulumaksu, mille mahaarvamise õigus kantakse üle lõigete 3?5 alusel.
Mahaarvamisi saab teha ainult ametlikult väljakuulutatud ja makstud dividendidelt tasumisele kuuluvast tulumaksust (tulumaksuseaduse § 50 lg 1). Muudel §-des 48?52 toodud alustel (erisoodustused, vastuvõtukulud, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed jne) maksmisele kuuluvast tulumaksust ning kinnipeetud tulumaksust (sealhulgas ka mitteresidendile makstud dividendidelt kinnipeetud tulumaksust) ei saa § 60 järgi mahaarvamisi teha.
Kuna vana tulumaksuseadus võimaldas mitmesuguseid korrektiive, mille tulemusena võisid bilansiline kasum ja maksustatav tulu oluliselt erineda, peab iga äriühing arvutama välja dividendidena jaotatava kasumiosa tegeliku tulumaksukoormuse (koefitsient k). Koefitsient k arvutatakse maksudeklaratsiooni TSD lisa 7 abivormi tabelis 1. Koefitsient arvutatakse kuue aasta (1994?1999) keskmisena. See aga ei tähenda, nagu ei võiks enne 1994. aastat teenitud kasumi jaotamisel tulumaksu vähendusi teha. Viimase kuue aasta näitajate alusel arvutatud koefitsienti saab kasutada kogu 31. detsembril 1999 olemasoleva vaba omakapitali jaotamisel. Kui koefitsient on 26/74 või suurem, siis dividendidelt tulumaksu maksta ei tule. Kui koefitsient on null, siis ei ole vaja TSD lisa 7 täita, vaid dividendid maksustatakse täies ulatuses ja deklareeritakse TSD lisa 6 real 1.
Koefitsient k arvutatakse kuue aasta tulumaksu ja puhaskasumi jagatisena. Puhaskasumit vähendatakse kasumi arvelt läbiviidud fondiemissiooni võrra, sest selle võrra väheneb jaotatava vaba omakapitali suurus. Juhin lugeja tähelepanu ühele veale maksudeklaratsiooni täitmise juhistes.
Kui mõnel aastal juhtus maksumaksjal olema kahjum, siis tuleb tabelisse 1 kanda negatiivne arv, mitte null. Vastasel juhul saaksime me kuue aasta kokkuvõttes moonutatud tulemuse. Raamatupidamises ei kanta kahjumeid järgmisele maksustamisperioodile, nagu seda tehakse tulumaksuarvestuses.
TMS § 60 lõiked 3?5 puudutavad tulumaksu mahaarvamise õiguse ülekandmist ning on mõeldud juhuks, kui üks Eesti äriühing maksab dividende teisele Eesti äriühingule. Kuna residendist juriidilisele isikule makstud dividendid on maksuvabad, jääb tulumaksu mahaarvamise õigus ainult paberile, sest puudub tulumaks, millest mahaarvamist teha (selline olukord tekib praegu § 60 lg 1 alusel tehtava mahaarvamisega). Tulumaksu mahaarvamise õigust saab üle kanda nii dividendide maksmisel kui fondiemissiooni läbiviimisel.
Ülekantava tulumaksu summa on sama suur, kui suur oleks mahaarvamine siis, kui dividendid oleksid maksustatavad. Ülekandmise kohta koostatakse tõend vastavalt maksudeklaratsiooni TSD lisale 8. Ülekandmise kordade arv ei ole piiratud, seda tehakse nii kaua, kuni jõutakse maksustatava dividendini. Ülekandmise eelduseks on vähemalt 20-line osalus dividende maksvas või fondiemissiooni läbiviivas äriühingus.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.