Popiidol suudab kõike muuta

?Igaüks võib saada viieteistkümneks minutiks maailmakuulsaks.?

Need sõnad kuuluvad popkunsti legendile Andy Warholile. Söekaevuri nooremale äbarikule Andrew Warholale, kes tantstõve, akne, kõnehäirete, varase kiilaspäisuse ja neist tuleneva alaväärsuskompleksi kiuste sai üheks maailma kuulsaimaks kunstnikuks. Ta pälvis üldsuselt popkunsti printsi tiitli ja ajas kokku hiigelvaranduse, millel püsib siiani New Yorgi üks suuremaid kunsti toetamise fonde.

Nüüd on tema tööd Tallinnas.

Näituse kuraator Eha Komissarov ütleb, et idee Warholi tööd Eestisse tuua pärineb Ameerika saatkonnalt, kellele USA Välisministeerium selle pakkumise esmalt tegi. ?Saatkonnast öeldigi siis, et mis sellise pakkumisega ette võtta. Ütlesin kohe, et me võtame selle näituse Tallinnasse,? räägib Komissarov.

Komissarov ütleb, et näituse Eestisse toomine on kestnud poolteist aastat. ?Esmalt tuldi kohe muuseumipaigaga tutvuma. See pidi vastama igati euronõuetele, seal pidid olema täiuslikud turvaseadmed, tuletõrjeseadmed, signalisatsioonid ja mis kõik veel. Õnneks vastab Rotermann kõigile nõuetele. Siis oli juba ka teada, et saame selle näituse siia.?

Näituse projekti juhtimisega seotud Renita Raudsepp ütleb otse, et ilma Eha Komissarovita seda näitust Tallinnas ei olekski. ?See on pretsedent igas mõttes.?

Näitusel on väljas viiskümmend viis teost ning lisaks Andy Warholi töödele on väljas ka tema ema, Julia Warhola tööd. Põhjuseks arvab Komissarov olevat mõtte tuua Warholi perekonda paremini esile.

Näitus hakkab tiheda sissejuhatusega popkunsti algusest ja 60ndatest. See osa on üsna põhjalik. Warholi varasemad joonistused olid üldse väga teravad. Ta ei püüdnudki oma homoseksuaalsust varjata ning tema piltidel on palju mehi, ka narkomaane.

Siis jõuab näitus 70ndate ja 80ndate glamuursete seltskonnategelaste maailma. Vaataja näeb Marilyn Monroed, kuulsaid Campbelli supipurke. Lisaks kuulsad rahatähed.

?Warhol oli rahaga seotud ning raha meeldis talle. Miks mitte seda siis kunstiks teha?? küsib Komissarov.

Komissarov lisab, et näituse raames saavad külastajad vaadata ka filmi Warholi eluloost. ?Seal on tema pained, valu, traagika ja raske lapsepõlve probleemid. Kõik see, mille läbi ta erakordseks kunstnikuks muutus.?

Andy Warhol (kodanikunimega Andrew Warhola) sündis 6. augustil 1928. aastal Pittsburgis, Pennsylvanias. Tema vanemad Julia ja Ondrej Warhola olid pärit väikesest Mikova külast Põhja?T?ehhoslovakkias ning nad emigreerusid Ameerikasse enne kolme lapse sündi. Huvitaval kombel ei ole täpne sünnidaatum kindel, sest tema sünnitunnistus registreeriti alles 1945. aastal, kuid ka Andy ise tähistas oma sünnipäeva just sellel päeval, 6. augustil.

Warholi süda jäi seisma New Yorki haiglas kell 6.31 hommikul. Oli pühapäev, 22. veebruar, aasta 1987. Warhol suri pärast sapipõie operatsiooni. Ta on maetud oma sünnilinna Pittsburgi ning mälestusteenistus toimus 1. aprillil 1987. aastal Manhattani St. Patricku katedraalis.

Andy Warholi tulistas 3. juunil 1968 armukadedusest Valerie Solanis, kes oli mänginud Warholi filmis ?Mina, mees? ja leidis, et Andy ei pööranud talle piisavalt tähelepanu. Andyt tabas kolm kuuli. Warhol viid haiglasse ning teda peeti surnuks.

Peale intsidenti andis Valerie end üles ja mõisteti kolmeks aastaks vangi.

Ei, ta ei olnud albiino, kuid tal võis olla pigmendipuudus.

Ehkki enamik inimesi usub seda, oli ta ilmselt aseksuaalne. Tal oli kindlasti poiss-sõpru, kuid ei ole kindel kas ta oli nendega homosuhtes.

Andy Warhol on öelnud ?Tulevikus on igaüks kuulus 15 minutit?. Seda ütlust on tsiteeritud lugematu arv kordi ja enamasti valesti.

Selles osas on palju eriarvamusi. Esimest korda nägin teda parukat kandmas 1953. aastal. 60ndate keskpaigaks oli tema hõbedane parukas saanud tema tunnusmärgiks. Juba varem oli ta värvinud oma juukseid hõbedaseks, kuid ühel päeval ilmus ta seltskonda tohutus hõbedases parukas ja keegi ei teinud sellest numbrit.

Andy Warhol lõpetas Carnegie Tehnoloogiainstitudi Pittsburghis 1949. aastal.

Andy õige nimi oli Andrew Warhola. Nimemuutuse otsustas ta teha 1949. aastal kui New Yorgi ajakiri Glamour Magazine oli tema nime kogemata valesti trükkinud.

See oli 1961. aasta detsembris kui sisekujundaja Muriel Latow soovitas Andyl maalida raha, mida ta üle kõige jumaldas ja midagi, mis on nii igapäevane, et vaatajad tunneksid selle koheselt ära, nagu näiteks supipurgi. Andy hakkaski maalima mõlemat juba järgmisel päeval.

Ta hakkas maailma Marilyn Monroe portreed kohe, kui kuulis tema enesetapust 4. augustil 1962. Portreeks kasutas ta 1953. aastal valminud filmi ?Niagaara? reklaamfotot.

Andy Warhol ostis oma esimese filmikaamera 1963. aastal. Tema esimesed tummfilmid olid ?Sleep? ja ?Tarzan and Jane Regained, Sort of.?

Andrea Warhol oli Andrea Wips Feldman (1948-1972), kes korduvalt tutvustas ennast proua Warholina. Siiski olid tema ja Andy ainult sõbrad.

The Factory (The Silver Factory) oli Andy Warholi stuudio. 1963. aasta novembris seadis Warhol end sisse vanasse tehasehoonesse Pittsburghis aadressil 231 East Forty-Seventh. 1964. aasta jaanuaris palus ta Billy Namel teha stuudiole hõbedavärvi sisekujundus. Raamatus ?Andy Warholi elu ja surm? ütleb Billy Name, et peale sisekujunduse valmimist ütles ta Warholile: ?Nimetame selle kas majakeseks või vabrikuks. Kuna see hoone oli enne vabrik, siis jäägugi vabrik.?

See on ebaselge. Ühes raamatus väidab Warhol, et see oli keegi Dorothy Podber, kes küsis talt, kas ta võiks tulistada oma püstolist Marilyn Monroe portreede virna. Kuid Jean Steini raamatus on selle isiku nimeks Harriet Teacher.

Ei. Andy ei olnud kunagi abielus ja tal ei olnud lapsi.

Bob Colacello on oma raamatus kirjutanud, et Andy Warhol võitis 1957. aastal loovdirektorite klubi auhinna ?Art Director Club Award.?

13. detsembrist 23. jaanuarini

Rotermanni Soolaladu

K?R kl 12?20

L?P kl 11?18

pilet täiskasvanule 50 kr , sooduspilet 5 kr

Tallinn, Ahtri 2 info tel 644 9139