Maksud suurenevad

Tänavu hakkas kehtima uus sotsiaalmaksuseadus, mille tulemusena peavad sotsiaalmaksu tasuma hakkama nn ümbrikupalka saanud turukauplejad ning muud lepingutega seotud isikud. Sotsiaalmaksu tuleb nüüd tasuda ka kõikidelt võlaõiguslikelt lepingutelt makstud tasudelt. (Sotsiaalmaksuseadus §2.1.6.) 2001.a jõustusid ka tulumaksuseaduses tehtud muudatused, mis suurendavad ettevõtja maksukoormust.

Ettevõtte maksukoormus kasvab tänu loonuspalga maksustamisele erisoodustustega (tulumaksuseadus § 48.4 ja sotsiaalmaksuseadus § 2.1.7). Loonuspalka ehk mitterahalist palka kasutatakse peamiselt maapiirkondades mitmel otstarbel, põhiliselt sotsiaalmaksu vähendamiseks.

Nt kui töötaja palk on 5000 krooni, pidi seni sotsiaalmaksu tasuma 1650 kr. Kui tööandja on töötajaga sõlminud täiendava lepingu loonuspalga maksmiseks summas 5000 kr, oli töötaja tegelik sotsiaalmaks 16,5%. Loonuspalga maksustamisel erisoodustustega tuleb senise 1650 kr asemel maksta sotsiaalmaksu nüüd 3300 kr.

Sotsiaalmaksuseaduses oli varem mitmeid puudusi, mis võimaldasid ettevõtjal maksukoormust vähendada seadusega lubatud piirides. Kuna maksupettused on Eestis levinud niivõrd laialdaselt, võis riigil saamata jääda umbes 0,5 mld kr aastas. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 alusel maksustati varem töölepingu, teenistuslepingu või tööettevõttelepingu alusel saadud tasu. Kuid tsiviilkoodeksi järgi kehtib Eestis 22 lepingu liiki. Sotsiaalmaksuseadus sätestab nüüd nt kaubanduses kasutatavalt vahenduslepingult ja hankelepingult makstavate tasude maksustamist sotsiaalmaksuga.

Nii nt muutuvad sotsiaalmaksukohustuslasteks Eestis tegutsevad 5000-10000 nn. turuvarblast ning mitmesugused müügiagendid. Kui ettevõte kasutab abitöölisi hankelepingu alusel, tuleb tal nüüd tasuda 33% sotsiaalmaksu füüsilisest isikust äriparteritele maksutud summalt. Ettevõtte seisukohalt on kasulik, kui abitööline võtab end FIEna arvele. Tööandjal pole siis vaja sotsiaalmaksu tasuda, isik tasub sotsiaalmaksu vastavalt §2.1.5 ise.

Kuna sotsiaalmaksuga maksustatava tulu hulka loetakse nüüd ka maksustamisperioodil kõigist tuluallikatest saadud tulu, siis kuuluvad selle tulu hulka jootrahad, altkäemaksud, korruptiivse tegevuse, varastamise ja röövimisega saadud tulu.

Nii peab maksumaksja arvestama võimalike sanktsioonidega, kui ta neid tulusid ei deklareeri ega maksa sotsiaal- ega tulumaksu. Uus seadus ei võta sotsiaalmaksu maksustamise aluseks enam miinimumpalka. Sotsiaalmaksu maksmise alus põhikohaga töötajate puhul on kohustuslik kuumäär 700 kr. Uuendusena võib märkida ka 2002.aastast kehtima hakkavat 20% ja 13% maksumäära.

Miks ettevõtted proovivad maksukoormust endiselt optimeerida? Vastus on lihtne ? tegelik maksukoormus on vaatamata kasumi mittemaksustamisele jäänud samale tasemele.

Nt dividendide jaotamisel füüsilistele isikutele tuleb tasuda 35% tulumaksu ning erisoodustuste andmise korral 33% sotsiaalmaksu ning 35% erisoodustustelt tulumaksu. Ettevõte saab tulumaksu vältida kui füüsiline isik võõrandab talle kuuluvad aktsiad enda OÜ-le. Kuigi loonuspalga maksustamine erisoodustusena tulumaksu 2001.a suurendab, võimaldab edukas maksude planeerimine maksukoormust vähendada 30%.

Ettevõtte maksukoormus ei saa vähendeda mitte tavatöötajate, vaid iseseisvate töötajate kasutamisel. Praegune töölepingu seadus ei reguleeri ka füüsilisest isikust ettevõtjate (FIEde) tegevust. Teatavasti langes FIEde sotsiaalmaksu miinimummäär tänavu 231 kr võrra kuus. Seega on oodata FIEde arvu kasvu. Uue sotsiaalmaksuseaduse järgi peaks sotsiaalmaksu laekumine paranema ning ületama 11 mld kr piiri aastas. Kuigi sotsiaalmaks on mõeldud pensioni kindlustamiseks, soovivad ettevõtjad makse optimeerida.

Kuidas siis ettevõtjad saavad maksukoormust säilitada samal tasemel, et teenida omanikele korralikku kasumit? Keerulisem variant on töötada 16 tundi ööpäevas, suurendades pingelise tööga ettevõtte turuosa ja käivet. Lihtsam variant väiksema käibe puhul on kasutada käibe jaotamisel FIE ja osaühingu kombinatsiooni

Suurema käibe puhul on kasulik suunata tulu Eesti maksuvabasse firmasse, mis vajadusel suunab tulu Eesti ettevõtja kontrollitavasse Suurbritannia firmasse ning sealt edasi USAsse Delaware?i osariigis registreeritud firmasse. Nn musta nimekirja territooriumile investeerimisel peab kinni pidama 26% tulumaksu. Ettevõtja peab ka kontrollima välispartneri tegeliku asukohta, mis võib erineda esindusaadressist.

Turult või poest kaupa ostes soovime saada maksimaalse tulemuse minimaalsete kuludega. Sama protsess kehtib ka maksunduses. Soovime riigi sekkumist kuritegevuse vähendamiseks, kuid soovime samal ajal maksta vähem makse. Seetõttu tasub maksukonsultandiga kohtuda ja maksumatemaatikaga pisut vaeva näha.

Loodetavasti parandab uus sotsiaalmaksuseadus ja maksupolitsei tööleasumine maksulaekumisi ning suurendab riigieelarve tulusid.