Vaidlused praamiühenduse toetamise üle ei taha lõppeda

Teede- ja sideministeeriumi (TSM) juurde loodud praamipileti tariifikomisjoni liikme, Kuressaare linnavolikokku kuuluva Toivo Aldi sõnul leppis uuenenud koosseisus komisjon kokku, et puhkenud dotatsioonivaidluse selgitamiseks esitatakse SLK-le ettevõtte kulubaasi puudutavad täiendavad küsimused, millele laevafirma lubanud vastata 11. jaanuariks. ?Meie soov on argumenteeritult põhjendada, et SLK-le pole lisaraha vaja,? täpsustas Alt lisaküsimuste vajadust.

Aldi sõnul vastas SLK 10. jaanuaril TSMile, et ministeeriumi ja vedaja vahel sõlmitud liinileping ei näe ette küsimustele vastamist ning seetõttu lükkus edasi hinnakomisjoni 13. jaanuaril toimuma pidanud koosolek. Samas on antud lepingus kirjas, et TSMil on õigus kontrollida reiside hinna arvutamise lähtealuseid ja hindade põhjendatust, lisas ta. Ministeerium esitas küsimused SLK remondi-, kütuse-, rendi- ja administratiivkulude kohta uuesti möödunud reedel.

Saaremaa Laevakompanii tegevdirektor Tõnis Rihvki sõnul on põhjendamatu väita, nagu oleks asi venima hakanud ettevõtte süül. ?Kuna SLK-l on leping on ministeeriumiga, siis küsimusi saab esitada ministeerium ja neile saab ta ka vastused,? lausus ta. Lisaks viitas Rihvk asjaolule, et tariifikomisjoni ei saa esindada selle liige, vaid hoopiski esimees, kelleks on TSMi asekantsler Rene Treial. ?Ministeeriumi küsimused saabusid reede lõunal, me töötame nende kallal,? lausus Rihvk.

Treiali sõnul tuleb tariifikomisjoni hinnangul vajavad SLK kolm suurt kuluartiklit ? kütus, laevade rent ja remont ? menetlemist ekspertide tasemel. Ministeeriumi ja SLK vastuolu põhjuseks on laevafirma taotlus tõsta riigi toetus mulluselt 52 miljonilt kroonilt tänavu 90 miljonile kroonile, mis on tekitanud kahtlusi ettevõtte kulude mahus ja struktuuris.

Treiali sõnul tuli SLK välja uue äriplaaniga, mille järgi on ettevõtte kulubaas 9 miljoni krooni võrra väiksem kui algselt planeeritud. See tähendaks aga Saaremaa ja Hiiumaa vahelise talvise ühenduse viimist kommertsalustele. Samuti on laevafirma pakkunud esialgse riigitellimuse sõlmimist üheksaks kuuks, mille lõppedes vaataksid üle tulud ja kulud ning otsustaks sellest lähtuvalt, mis saab aasta viimastel kuudel.

TSMi kava kohaselt läheks alates 1. märtsist praamipiletite müük SLK-lt üle sadamaid haldavale ASile Saarte Liinid. ?See muudaks raha liikumise läbipaistvamaks,? tõdes Treial.

Rihvki sõnul on piletimüügi teema küll arutlusel olnud, kuid selles suhtes pole midagi kokku lepitud. ?See tähendaks kokkuvõttes suurt segadust,? lausus ta, viidates sellele, et SLK on loonud oma piletimüügi struktuuri ning selle kadumine tähendaks ettevõttele omakorda kulude kasvu.

Praamiühenduse on viimasel ajal omandamas üha rohkem poliitilist iseloomu, olles näiteks üheks seletuskirja osaks umbusaldusavalduses, mille Rahvaliidu ja Keskerekonna liikmed esitasid eelmisel nädalal teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile. Umbusaldajate sõnul kuuluvad tariifikomisjoni volitusteta inimesed, kes kasutavad oma staatust selleks, et klaarida arveid SLK omanikuga ja mõjutada teda lähtuvalt ärilistest huvidest.

Mõeldud on tõenäoliselt kunagiste äripartnerite, SLK omaniku Vjat?eslav Leedo ning Öseli kontserni omanikeringi kuuluva Toivo Aldi vastuolu. Alt ise lükkab ümber igasugused isiklikud huvid tekkinud dotatsioonivaidluses.