Viimase kümne aastaga eestlaste seas ligi kaks korda vähenenud leivatarbimine on saavutamas stabiilsust ja langus peatumas. Tarbimise vähenemise üheks põhjuseks peetakse muutunud toitumisharjumusi, kirjutab Postimees.
Läinud aastal tootsid Eestis registreeritud ligi 200 pagaritoodete valmistajat ligi 70 000 tonni leiva- ja saiatooteid ning üks inimene sõi keskmiselt mullu kolmandas kvartalis pisut alla kolme kilogrammi pagaritooteid kuus.
Eesti Leivaliidu presidendi Arnold Kimberi sõnul on leivatoodangu nii suurel vähenemisel viimasel kümnendil kaks põhjust: Vene sõjaväe lahkumine ning leiva kallinemine, mistõttu ei anta seda enam loomadele.
Leiva hind on statistika järgi viimase aastaga tõusnud ligi viis protsenti. Leiva hinna tegelik tõus võib aga olla märksa suurem, sest järjest enam lisandub poelettidele kallimat, kuid kvaliteetsemat toodangut.
Kimberi sõnul on leiva ja saia hinna kasv tulevikus paratamatu, sest tööstustel on vaja lähiaastail kohandada tootmine ümber euronõuetele vastavaks ning sinna paigutatavad investeeringud tahetakse kuidagi ka tagasi teenida.
Eesti praegust pagaritoodete turgu peavad asjaosalised küllalt väljakujunenuks ning mingeid suuri muudatusi ettevõtete arvu poolest lähiajal ette ei nähta.
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!