?Kuna varasemad kvartalid olid üle ootuste head, siis ei tohiks neljanda kvartali nõrgem tulemus siiski terve aasta tulemust mõjutada,? ütles Kaljulaid.
Eelmisel aastal oli suhtena sisemajanduse kogutoodangusse suurim jooksevkonto puudujääk esimeses kvartalis (6,5), absoluutväärtuses aga teises kvartalis (1,3 mld krooni). Kolmandas kvartalis langes puudujääk suhtena SKTsse viimase viie aasta madalaimale tasemele (4,1). Traditsiooniliselt on aasta neljas kvartal olnud üks suurema puudujäägiga kvartalitest, seda ka aastalõpu kasvava müügi jaoks imporditava kauba tõttu.
Äripäeva Kiiresti Arenevate Ettevõtete Kongressil võrdles peaminister Mart Laar eelmise aasta neljanda kvartali esialgseid tulemusi 1997. aasta suure jooksevkonto defitsiidiga ning andis ettevõtjatele mõista, et suure majanduskasvu lootustest ei maksaks muutuda ülioptimistlikuks. 1997. aasta neljandas kvartalis oli jooksevkonto defitsiit taasiseseisvusaja rekordilised 17 suhtena SKTsse.
Kersti Kaljulaiu sõnul pole muretsemiseks põhjust, sest pole veel täpselt teada, mis tegurid muutsid jooksevkonto defitsiidi suuremaks, kui prognoositi. ?Kui neljandas kvartalis importisid ettevõtted endale rohkem tooret töötlemiseks, pole ju midagi katki,? ütles Kaljulaid. ?Samuti pole praegu erilist tarbimisbuumi, mis tekitas probleeme 1997. aastal.?
Autor: ÄP Online
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!