Psüühikahäirete arv on 30 aastaga neljakordistunud

Mitmekordistunud psühhiaatriliste haiguste kõrval juhivad Eesti inimeste esmahaigestumiste pingerida hingamiselundite haigused, mis surma põhjusena annavad siiski vaid mõne protsendi.

Põhjusi, miks üldised tervisenäitajad on halvenenud, tuleb otsida nii ühiskonna demograafilisest ja sotsiaalsest olukorrast kui ka iga üksiku inimese füüsilisest ja vaimsest tervisest, selgitas meditsiinidoktor Jaak Uibu, kes annab täna oma uurimuse ?Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel? üle riigikogu fraktsioonidele.

Lähiajal pole olukorra paranemist oodata, sest peamiste tervist halvendavate tegurite - rahva arvu katastroofilise vähenemise, psüühika- ja käitumishäirete sagenemise, ühiskondlike väärtuste väärastumise ja rahvastikupoliitika puudumise - koosmõju ei anna järsult peatada.

?Meil räägitakse sündimuse tõusust, kui mullusega võrreldes sünnib 500 last rohkem, kuid aastas diagnoositakse ka 500 HIV-positiivset, mis rahva tervise seisukohalt nullib sündide tõusu efekti,? rääkis Uibu.

?Suurim oht eestlaste püsimajäämisele lähtub esialgu vähemärgatavast ja aeglasest depopulatsioonist - rahvastiku hiilivast kidumisest.?

Rahva tervise halvenemist põhjustavad nii elatusvahendite nappus, tööpuudus kui ka ebakindlus tuleviku ees. Pooled inimesed alustavad tööpäeva stressis ning veerand Eesti lastest elab poolnäljas.