Telia heastas halva aasta

Rootsi Telia tegi eile teatavaks oma 2000. aasta tulemused. Firma käive oli eelmisel aastal 94,6 miljardit Eesti krooni, mis teeb varasema aastaga võrreldes kasvuks 4,5%.

Maksustamiseelne kasum oli 20,5 mld Eesti krooni, mis on pea kaks korda suurem kui 1999. aastal. Analüütikud olid prognoosinud kasumiks 17,7 miljardit krooni. Kasum aktsia kohta oli 3,50 Rootsi krooni ehk 6,15 Eesti krooni. Dividendiks soovitab juhatus maksta 0,35 Eesti senti aktsia kohta.

Eelmisel aastal sai Telia Rootsis, Soomes ja Norras juurde 1,7 miljonit uut mobiiltelefoniklienti, mis suurendas firma mobiiltelefonikäivet tervelt 42%. Vastav käive oli 19,8 miljardit Eesti krooni. Seejuures Rootsi mobiiltelefoniturust on Telia käes 52%.

?Tugev kasv mobiilside alal, tegevuse laiendamine rahvusvahelistel turgudel ning uute teenuste pakkumine Rootsi tarbijaturul loovad head eeldused tulude kasvuks,? ütles kohusetäitjast Telia tegevdirektoriks kinnitatud Marianne Nivert aastatulemusi tutvustavas pressiteates. ?Firmas käivad struktuurimuutused aitavad leida raha kontserni põhitegevuste arendamiseks,? lisas ta. Määratletud on viis uut põhitegevusala, mille seas on mobiilside, internetiteenused ning fiiberoptilise kaabli võrguteenuste pakkumine.

Mäletatavasti käivitas Telia detsembris Suurbritannias mobiilse internetiportaali Speedy Tomato, mis aasta jooksul loodab laieneda kõigile Euroopa turgudele. See projekt on väga kulukas, kuid Telia usub, et mobiilsete internetiteenuste kasutajate arv küünib nelja aasta pärast Euroopas 200 miljonini. See aga tähendaks, et neist saadavad tulud peaksid juba varsti ületama Telia tavaliste mobiilsideteenuste tulud kogu Põhjalas. Lisaks Taanis avatud portaalile, avab Telia need tänavu veel Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias ehk riikides, kus tal puudub mobiilsidevõrk.

Eelmine aasta oli Teliale õige keeruline ning seda on nimetatud isegi katastroofiliseks. Nimelt otsustas Rootsi valitsus kahandada oma osaluse Telias 70 protsendini ja viis mullu juunis Telia börsile, mille järel on firma aktsia on kukkunud 40%.

Teise hoobi andis firmale eelmise aasta lõpus Rootsis kolmanda põlve mobiiltelefonilitsentsist ilmajäämine, mille peale aktsia kukkus korraga 18%. Ehkki Telial õnnestus ühe litsentsisaaja Netcomiga võrdse osalusega ühisfirma luua, mille ülesanne on välja arendada kolmanda põlve mobiilsidesüsteem (UMTS-võrk), ei tee see ebaõnne olematuks.

Pärast ebaõnnestunud litsentsikonkurssi tegi Rootsi peaminister Göran Persson Rootsi televisioonis avalduse, kus teatas, et valitsus kaalub riigi osaluse alandamist Telias alla 50%, mis võimaldaks firmal leida endale suure strateegilise partneri.

Kasutades ära oma mõjukat positsiooni Euroopa Liidu eesistujana, kavandavad rootslased suuri muutusi Euroopa telekommunikatsiooniturul. Nad loodavad 23. ja 24. märtsi ELi Stockholmi tippkohtumiseks ette valmistada kõik dokumendid, mis on vajalikud ELi telekomisektoris piirangute kaotamiseks ja mis ühtlasi looks tugevatele Põhjala telekomifirmadele eeldused ühinemiseks. Rootsi majandusminister Björn Rosengren ei varja, et tema unistuseks oleks Põhjalas Telia, Telenori ja Sonera liit.

Mis puutub Telia tegevusse Eestis, siis kirjutas Äripäev mõni aega tagasi sellest, kuidas ASi Eesti Telekom 24,5% aktsiate omanik Telia korraldas Eesti ajalehtedes Telia teenuste suure reklaamikampaania, mis tekitas spekulatsioone, nagu kavatseks ta loobuda osalusest Eesti Telefonis või hakata Eesti turul konkureerima Eesti Mobiiltelefoni ja Eesti Telefoniga.

Telia kampaania oli tingitud kaubamärgi vahetamisest, kommenteeris Telia reklaamikampaaniat ASi Eesti Telefon juhatuse liige Valdo Kalm. ?Nad ei looda siit aktsiaostjaid saada ega tule siia konkureerima.? Telia kommunikatsioonidirektor Inger Gunterberg kinnitas samuti, et reklaamikampaania eesmärk oli üksnes uue kaubamärgi tutvustamine.