Majavalitsused ja nende erastamisega kaasnev

Kohe kohe on kätte jõudmas majavalitsuste esimese paketi lõplike pakkumiste esitamise tähtaeg. Avalikkust on seni huvitanud valdavalt kaks küsimust. Kas on plaanis üüri tõstmine ja kas inimesi hakatakse tänavale tõstma.

Üüri tõsta ei ole praegu võimalik, kuna see on praegu seadusandlikes aktides fikseeritud ja inimeste tänavale tõstmisest ei saa ükski haldaja huvitatud olla. Kui siis ehk püütakse kaasa aidata lahenduste otsimisel, et iga inimene elaks tema maksevõimele vastavas majas ja korteris.

Erastatud korterite kohta aga ei kehti ei üüri piirmäär ega ole tegelikult olemas sellist mõistetki, nagu üür. Nende puhul on tegemist halduslepingus fikseeritud haldustasudega, mis lepitakse kokku lepingu sõlmimisel. Ja erastatud korterite omanikeks on 90% kinnisvarahooldusettevõtete tänastest klientidest. Mida kujutab endast siis haldusleping, mida see sisaldab, seda püüangi järgnevalt kirjeldada. Haldusepingus fikseeritava poolte õiguste ja kohustuste sisu ja mahu määravad eelkõige praegu kehtivad ja lähitulevikus kehtima hakkavad õigusnormid.

Halduslepingu põhisisu seisneb selles, millised on omanikel lasuvad elamute haldamise ja valitsemisega seotud õigused ja kohustused, ning millistel tingimustel ja milliseks tähtajaks oleks haldajal võimalik sõlmitavate halduslepingute alusel vastavaid kohustusi täita. Juhinduda tuleb peaasjalikult korteriomandi seaduse sätetest.

Korteriomandi valitsemisena käsitatakse eelkõige järgmisi tegevusi ja toiminguid:

Korrapärane kaasomandi eseme korrashoid ? tavapärane ja süstemaatiline elamu hooldus, ehk tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus ja elanikele ohutus seisukorras ning tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Samuti remondi teostamine ja kommunikatsioonisüsteemide korrashoid, tuleohutus- jms seadmete korrashoid.Korteriomanikepoolne kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimine ja korteriomanike vastutuse kindlustamine.Kohase suurusega remondifondi kogumine.Majanduskava koostamine. Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid.

Kaasomandi valitseja konkreetsed, korteriomanike üldkoosoleku otsusega mittepiiratavad õigused ja kohustused on sätestatud korteriomandi seaduse paragrahvis 21 alljärgnevalt.

Valitseja on õigustatud ja kohustatud:

Viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest.Rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid.Mõjuval põhjusel (oht elanike turvalisusele, elamistingimuste oluline halvenemine) rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid. Näiteks viivitamatu remondi teostamine, elamu osaline või täielik konserveerimine, vajadusel elanike evakueerimine jms.Võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente.valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid.

Valitsejal on ka õigus kõigi korteriomanike nimel rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid.

Ülaltoodud õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmise tingimuste täpsem reguleerimine ongi halduslepingu peamine sisu ja eesmärk. Halduslepinguga on haldajal võimalik võtta endale ka kohustus korraldada korteriomanike ja kommunaalteenuste osutajate vahelist kommunaalteenustega varustamist. Omanikel on haldaja ees aga tasu maksmise ja kulude hüvitamise kohustus, mis tuleb täita õigeaegselt ja täies mahus.