Valitsus pelgab eurouuringuid

Samas on uuringufirma Emor aasta algusest alates siiski korraldanud ELi-teemalisi küsitlusi ühe suure kliendi tellimusel. Emor ei avalikusta tellijat, küll aga ütles Emori juhataja Karin Niinas jutu jätkuks, et ?klient on Brüsselist?. Kinnitamata andmetel teab valitsus neid uuringutulemusi, kuid ei avalikusta.

Ametlikult põhjendavad riigiametnikud uuringute tellimisest loobumist uue riigihangete seadusega, mis nõuab üle 50 000 krooni maksva uuringu ostmiseks konkursi korraldamist. Mitteametlikult on nii ametnikud kui ka valitsuskoalitsiooni liikmed tunnistanud, et kätte on jõudnud raske hetk: iga uus uuring, mis tõenäoliselt näitaks eurovastaste ülekaalu, võib tekitada raskusi kiirele ELiga liitumise protsessile.

Valitsuse pressinõuniku Priit Põikliku sõnul peab valitsus siiski vajalikuks regulaarsete küsitluste tellimist. Kas aga valitsus peab tõsiseks olukorda, kus ELi pooldajate-vastaste vahekord on viimase poole aasta jooksul olnud peaaegu tasavägine või pigem vastaste kasuks? ?Eesti on muutunud lihtsalt normaalseks Euroopa riigiks, kus arvamus ei ole mitte ainult ühte väravasse, nagu paar-kolm aastat tagasi,? tunnistas Põiklik vastasrinna esilekerkimist.

Seni viimane Emori korraldatud, valitsuse kinnimakstud ja avaldatud küsitlus toimus jaanuaris, mil Eesti astumist ELi toetas 46, vastu oli 43, kusjuures eestlaste seas olid ka siis vastased ülekaalus. Kui aga samasugune uuring näitas veebruari tulemuseks 46 ELi vastu ja 45 poolt, ei ostnud valitsus enam neid tulemusi.

?See, et valitsus või peaministri kantselei on kuidagi mõjutanud arvamusuuringute tellimist sõltuvalt sellest, et uuringutulemused on läinud kas ühte- või teistpidi, ei saa kuidagi vastata tõele,? ütles Põiklik. ?Vaadake, mina olen erialalt sotsioloog ja ma kahtlemata ei töötaks sellisel kohal, kus selliseid arvamusi viljeldaks.?

Pärast uudisteagentuuri AFP teisipäevast teadet, et euroliitujate esirinnas oleva Eesti valitsus on loobunud ELi vastaste ülekaalu pärast küsitluste tellimisest, kogusid ametnikud end kiiresti ning riigihange küsitluste jätkamiseks saab ilmselt kärmelt teoks ? juba aprillis.

Riigikantselei juures asuva ELi infosekretariaadi juhataja Mare Haab kinnitaski, et riigihanget valmistatakse ette. Väide, et valitsus on peatanud eurouuringud, on tema sõnul ?väga vale ja teeb kohe kurvaks?.

Seni telliti küsitlusi 1998. aasta riigihanke alusel, mil välja valituks osutus Saar Poll. ?Igakuised need uurimused ei olnud. Selleks aastaks lõppes see ära, nüüd tegeleme uue riigihankega ja igal juhul aprilli jooksul peaks kõik läbitud saama,? ütles Haab.

Lisaks riigihangete seaduse nõuetele esitas Põiklik aga veel ühe nõude. ?Ühest küljest peavad need pakkumised küll vastama riigihangete seadusele, kuid teisalt peab infosekretariaadi koostöö ka uurimist läbiviiva firmaga olema niisugune, mis tagaks uurimise objektiivsuse,? märkis Põiklik.

Mõningaid seniseid uurimusi peab ta tendentslikeks. ?Saar Poll on küsinud näiteks küsimuse, et kui minust sõltuks midagi, siis milline on minu arvamus ELiga ühinemisest. Siin on tegemist firmaga, mis teostab sotsioloogilisi uurimusi ilmselgelt väga subjektiivselt,? süüdistas Põiklik.

Karin Niinas Emorist ei pidanud küll võimalikuks, et ükski uuringufirma riskiks oma maine, hea nime ja usutavusega. ?Klient on küll kuningas, aga meie müüme ikkagi tulemust ega lase määrata eelnevat poolt,? ütles Niinas.

Emor korraldab nii ELi- kui NATO-teemalisi uurimusi ka omal initsiatiivil ning osalt neid müüakse ja osalt avaldatakse niisama. Neist järgmine ilmub järgmise nädala teisel poolel ja näitab ELi suhtumist märtsis. ?Kas valitsus tellib või ei telli, Emor jätkab uuringuid ja avaldab ka,? lubas Niinas.

Põikliku sõnul näeb valitsus olukorda normaalsena ega tunne muret, kuid selgitustöö rahva hulgas vajab parandamist. ?Selgitustööd, millest on mõjutatud rahva arvamus, on aga kindlasti võimalik paremini teha,? viskas Põiklik kinda propagandaasutusele.