Laenu suurus ja hind sõltuvad tagasimaksmise viisist

Laenu võttes tuleb valida tagasimaksegraafik kas annuiteedi või fikseeritud põhiosa alusel ehk teisisõnu panna paika intressi ja põhiosa vahekord tagasimaksetes. Kuna tegemist on aastaintressiga laenujäägilt, siis pole see vahekord sugugi tähtsusetu. Näiteks võimaldab annuiteet võtta sama kuumaksuga suurema summa.

Annuiteet tähendab stabiilset maksekoormus kogu perioodi vältel. Lineaargraafiku ehk fikseeritud põhiosaga tagasimaksete puhul aga kulub kokku intressimakseteks vähem raha, kui kuluks sama vara maksumuse, intressimäära ja tähtaja korral annuiteediga laenu või liisingut tagastades.

Hansapanga eralaenuosakonna tootehalduri Kersti Arro sõnul otsustab enamik laenuvõtjaid tagasimaksetes siiski annuiteedi kasuks. Kuid kord tehtud otsusele ei pea kindlaks jääma, sest näiteks Hansapangas on 500 krooni eest võimalik maksetüüpi vahetada.

?See suund on aga Eestis väga vähe levinud, et oma annuiteetmakseid tehtaks ümber fikseeritud põhiosaga tagasimakseteks,? ütles Arro. Annuiteetmakse muutmine fikseeritud põhiosaga makseks on aga tema kinnitusel intressisumma vähenemise tõttu mõttekas küll.

Niisamuti tasub küsida intressi alandamist näiteks juhul, kui mõne aasta eest võetud laenu intressimäär on 11,5%, samas kui praegu oleks see 9,5%. Arro sõnul ongi Hansapangas intressi alandamisi praegu väga palju, kuigi selle hinnaks on 1% laenujäägilt. ?Alandamist taotlema hakates peaks kindlasti analüüsima selle tasuvust. Mida rohkem intressimäär alaneb, seda kiiremini alandamine ennast ära tasub,? õpetas Arro.

?Kui kliendi igakuine sissetulek võimaldab, on mõttekas valida fikseeritud põhiosaga tagasimaksed. Nende puhul on aga esimesed tagasimaksed suured ? kuigi samas tagasimakse summa väheneb pidevalt ? ning seetõttu see maksevorm alati ei sobi,? ütles Arro.

Maksustamise poole pealt vaadates saab annuiteetmaksete puhul tulumaksutagastusena esialgu rohkem raha tagasi, sest intressimaksed on suuremad kui fikseeritud põhiosaga makse puhul, märkis Arro. Annuiteetgraafiku puhul koosnevadki esimesed laenumaksed peamiselt intressimaksetest. ?Kokku tuleb annuiteetgraafik aga kulukam, sest intresse makstakse rohkem,? tõdes ta.

Kuigi annuiteedi puhul on igakuine makse tagasimaksmise alguses väiksem, makstakse lõpuks pangale kokku suurem summa kui teisel viisil. Näiteks 180 000kroonise ja 10 aasta pikkuse laenu puhul aga ei tule vahe kuigi suur ? umbes 10 000 krooni.

Kui soovida pangale võimalikult vähe intressidena peale maksta, siis annuiteedi ja fikseeritud põhiosa valikust olulisem on hoopis laenu pikkuse lühendamine nii palju kui võimalik.

Annuiteediga laenu tasub võtta siis, kui laenukoormus on juba nii suur, et fikseeritud põhiosaga kuumakse ületaks lubatu. Kahe võimaluse vahel tuleks kaaluda ka juhul, kui tähtsam on saada maksimaalse suurusega laen ning kokku pangale tagasimakstavast summast ei hoolita. Sel juhul näiteks võttes aluseks, et kuumakse ei ületaks 3000 krooni, saab annuiteediga laenu võtta kuni 231 000 krooni ja fikseeritud põhiosa puhul kõigest 184 000 krooni. Esimesel juhul makstakse siis pangale peale ehk intressina 127 676 krooni (ehk 55% saadud laenurahast), teisel juhul 88 085 krooni (ehk 48% saadud laenurahast).