Kiika ilma, vaata väikest tublit Eestit!

Eesti on küll väike, aga tubli. Eestil on silmnähtavaid edusamme. Siit ka loomupärane tahtmine veelgi enam silma paista. Nt infotehnoloogiarakenduste osas. Kujutagem pilti, kus igal Eestimaa elanikul, kodakondsusest sõltumata, on kodus internetiühendusega arvuti. Täielik e-Eesti Vabariik, e-riik e-valimistega. Veel võtame ette Täna Otsustan Mina ehk TOMi. Uhke lugu, eks ju?

Ent kas see on tegelikkus või pelgalt soovunelm? Kas internet on Eestis ikka laiatarbetoode või müüdina võetav moesõna? Kas Eestis on piisavalt arvuteid, et neid tööl/koolis, kodus ja puhkehetkilgi pruukida? Kas ikka oleme Euroopas ühed kõvemad tegijad, agaramad maailma vaatajad?

Asjade tegelik seis kajastub dokumendis ?Eesti inimarengu aruanne?, mille andmeil oli nt Euroopas internetikasutajaid vastava riigi rahvastikust 1998-1999. a (%): 1. Island (44,6); 2. Rootsi (40,4); 3. Norra (36,2); 4. Taani (35,5); 5. Soome (31,0); ? ; 10. Eesti (10,7).

Aastaraamatus ?Infotehnoloogia haldusjuhtimises 1999? teavitatakse, et riigihaldusasutustes oli 1998. a lõpul 10 500 töökohaarvutit, 1999. a oodatavalt aga 11 700. Valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes töökohaarvuteid ca 4 500.

Kokkuvõte ?Eesti infotehnoloogia arengu näitajad?, läinudaasta märtsi seisuga, tõdeb, et riigihaldusasutuste arvutite üldarv katvat 87% vajalikust. Koduarvuteid olevat Eestis ligikaudu 70 000, millest ca 30% on pääs internetti. Kasutamise osas on teave samuti tagasihoidlik, ka lünklik. Balti Meediateabe ASi uuringute andmeil on ca 700 000 kaasmaalasel vanusevahemikus 15-74 eluaastat arvuti täielikult tabula rasa. Ülejäänust samas vanusevahemikus on arvutit kasutanud vähemalt/üksnes üks (!) kord oma senises elus ca 30% ja, teise äärmusena, vähemalt viis päeva nädalas ca10%.

Interneti argikasutajaskond on hinnanguliselt suurusjärgus 135 000, neist koduvõimalusi evib 7% viidatud vanusevahemiku esindajaid. Ent kodude/korterite/eramute üldarv üle Eesti kokku on suurusjärgus 620 000.

Internetis uudistamiseks on vaja internetipääsuga arvuti. Vanusevahemiku alaossa jää-vad loomulikult õpilased. Paraku Eesti üldhariduskoolides on keskmiselt 25 õpilast ühe arvuti kohta (Tallinnas 48!), internettipääsu ei ole aga veel mitte kõigil koolidel. Tiigrihüppe Sihtasutuse aastaraamat 1999 teavitab ? püsiinternetiühendus on 67%, sissehelistamisvõimalus 13% ja ühendus puudub 20% üldhariduskoolil. Seejuures koolide arvutipargi koosseisus on ikka veel 26% 286, 386 ja 486 tüüpi arvuteid.

Kasutusvõimaluse osas on pilt pehmelt öeldes nukravõitu, et mitte öelda ? nutumaigune. On suvi, õpilastel suvevaheaeg, seega nii koolimaja kui arvutiklassi uksed kinni. Seega neil õpilastel, kel kodus arvutit/-eid ei ole, ei ole ka internetis asja osaleda üritustes Vaata maailma, TOM jt.

Umbes 620 000 kodust on internetti pääsuga arvuti hinnanguliselt 7-10%-l ehk 40 000?45 000 kodus. Lisagem need, kel internetiühendusega arvuti tööl olemas. Kokku on infokodanikke Eestis vast suurusjärgus 150 000 ehk ca 10% Eesti elanikkonnast.

Kas meil ikka on õigus edukusega hoobelda, või peaksime vähem kiitlema ja rohkem ? ja kõik koos ? edu ja heaolu nimel tööd (ja vähem sõnu!) tegema?