Maamüügi piirangud lisavad Eestimaale söötis maalahmakaid

Kinnisvaraarendajaid on taas kord murelikuks teinud presidendivalimistega käivitunud maamüügi piirangute kehtestamise kampaania.

Taas kord selles mõttes, et algatasid ju riigikogu opositsiooni liikmed Jaanus Marrandi ja Harri Õunapuu möödunud aasta jaanuaris kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu, mis küll mõistuse hääli kuuldes tookord elujõuta jäi.

Muidugi vajab maa, mis on tähtis riigi julgeoleku või keskkonnakaitse aspektist, riiklikku regulatsiooni. Näiteks õigusaktide alusel teatud maa-alade tsiviilkäibest väljaviimine või piirangud, mis lähtuvad investori elukohast või kodakondsusest.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on aga seisukohal, et maa müügile piirangute seadmine viib kinnisasjaturu ohtlikult tasakaalust välja. Seda enam, et uue ideena piirangute seadmisel on avaldatud arvamust lisada ajaline mõõde ? 10 aastat.

Vaba turu säilimine on liberaalse majanduspoliitilise mudeli vääramatu nõue. Kinnisasja ostu-müügi suunamine vaid sisekäibesse viib kogu majanduse ohtlikult tasakaalust välja. See paneb maa hinna kunstlikku surutisse, mis omakorda loob soodsa pinnase korruptsiooni, variisikute kasutamise ja muude ohtlike ilmingute tekkimiseks.

Kitsenduste toetajad on toonud Eestimaa peenrahaks tegemise põhiliseks argumendiks kaunite puhkealade mahaparseldamise. Sellised piirangud tooksid kaasa soovitule vastupidise efekti ? kaunite rannakrundikeste ihaldajad hakkaksid sepitsema variskeeme, et magus maapala nii või teisiti kätte saada.

Samas on selge, et soliidsed firmad ? investorid, keda majanduse elavdamiseks pikisilmi ootame ? eelpool nimetatud sikumänge kaasa ei mängi. See loob paratamatult olukorra, et keelates kinnisasja (maa) vaba käibe, väheneb Eesti atraktiivsus ja majanduslik usaldusväärsus ning investeeringud jäävadki tulemata. Kinnisvara omamine Eestis on esmaseks ja põhiliseks garantiiks välisinvestorile. Vastupidiselt taaselustatud piirangu mõttele tuleks riigil soodustada eelkõige just tootmiskinnisvara arendust.

Riigi arengu ja rahva jõukuse eeldusena peaks maa olema toimeka omaniku, töökohtade looja valduses, et vähendada järjest enam lokkavat kõnnumaad. Niigi on juba praegu kolmandik Eestimaa põldudest söötis. Maa väärtustamine täiendavate investeeringute läbi tõstab ka Eesti maaomanike käes oleva maa väärtust. Piirangute loomine süvendaks veelgi maarahvale igiomast omaenese tarkusest lähtuvat popsi või vürtspoodniku mentaliteeti.