Liiga kirju nädal

Härrased, mulle tundub see veider. Ühe lennukiga loobitakse pomme, teisega humanitaarabi. Ratsionaalsem oleks ühe ja sama tiivulisega heita alla kord lõhkekeha, siis jälle hunnik kuulikindlaid veste. Ja allah alla korda pidama.

Peatoimetaja Juku-Kalle on täis pimedat viha oma rahva valiku vastu. Ometi jääb me küsitava väärtusega sõnavabadus kehtima uuegi presidendi ajal. Ka on võimalik valida radu, mis tema omadega ei ristu. Seadusi välja anda ei saa temagi, ta kõnesid ei pea kuulama, vastuvõtule ei pea minema siiski, kui kutse saad. Ju siis peab meeldima neile, kelle kulul meile Aktivisti tasuta antakse.

Eesti Kontserdi saalis pidas oma 10. sünnipäeva Eesti Autorite Ühing. Iga teine üritus jääks toimumata, kui kohal viibiks üksnes autorid; meenuks anekdoot ?mõlemad said aega tulla?. Aga nüüd oli sadu pidulisi, puha jumalast antud andega, mitte valitud või määratud tähed. Kui nõukogude ajal oli riiki petta auasi (sest see riik, mis alatasa karjus kellelegi Elagu!, ei lasknud küll niiöelda vabu inimesi nälga surra, aga nihutas me noote ja sättis me sõnu tüütu püsivusega), siis rahvas, harjunud lootusega, et kellessegi peab ometi uskuma, usaldas ja hindas võimaluse piires üksteist. Elati enamasti vaeselt, aga ausalt. Siis läks lahti vaba maailma elu. Ja kui välisvaluuta ostmine lakkas olemast kriminaalkuritegu, muutus äkki müüdavaks ka eetiline valuuta. Äriosavuse alla mahub ka kavalus ja altvedamine. Kui saab näidata või teeselda pankrotiseisu, jääb loovinimesele tehtu eest maksmata. Siis meenutadki rõõmuga EAÜd, kust laekuvad kroonid on otsekui ootamatud ja taevast tulnud, nii et hakkad seda taevast tulekut juba kärsitult ootama. Mullu said 795 autorit kokku 10,5 miljonit.

Aga poolteist aastat taasilmunud Pikker maeti maha. Ja neljapäeval Lembit Sibul.