• OMX Baltic1,41%275,32
  • OMX Riga1,38%874,45
  • OMX Tallinn1,28%1 755,17
  • OMX Vilnius0,66%1 071,71
  • S&P 500−0,43%5 881,63
  • DOW 30−0,07%42 544,22
  • Nasdaq −0,9%19 310,79
  • FTSE 1000,33%8 199,9
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%118,81
  • OMX Baltic1,41%275,32
  • OMX Riga1,38%874,45
  • OMX Tallinn1,28%1 755,17
  • OMX Vilnius0,66%1 071,71
  • S&P 500−0,43%5 881,63
  • DOW 30−0,07%42 544,22
  • Nasdaq −0,9%19 310,79
  • FTSE 1000,33%8 199,9
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%118,81
  • 20.03.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Interneti annab meile tööandja

Lääne-Virumaal kasutas tänavuse aasta jaanuari seisuga kõigest ligi 700 eraisikut interneti püsiühenduse teenust, vabariigis oli see arv umbes 20 000. Möödunud aastal omas Eesti 60 000 perest umbes 10 000 arvutit, neist pooled olid ühendatud internetti ja ühendatutest moodustasid enamiku sissehelistamisteenuse kasutajad. Interneti püsiühendust kasutas vaid ligi 3000 eraisikust arvutikasutajat.
Üldse ulatus eelmisel aastal interneti püsiühendusega arvutite arv vabariigis möödunud aastal 34 000, üle poole asusid neist Harjumaal ja 31 000 oli firmade või asutuste omanduses. Samas tuntakse Eestit kui kõrge arenguga riiki infotehnoloogia vallas: meil tegutseb e-valitsus, e-maksuamet ja Euroopa 40 internetipangast asuvad neli meil.
Kurvastusega tuleb tõdeda, et 1960. aastate lõpus USA kaitseministeeriumi algatusel loodud ülemaailmne arvutitevaheline võrk on kättesaadav enamjaolt ikkagi pealinna elanikele ja kontoris töötavatele inimestele. Statistika järgi ulatub internetipankade klientuur 400 000 inimeseni. Emori küsitluse tulemusel selgus, et ligi kolmandik eestlastest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud internetis postkasti teenuseid, otsinud informatsiooni või teinud teisi toiminguid.
Arvnäitajaid vaadates ja analüüsides ei saa mööda hiilida faktist, et elanikud ekspluateerivad enamjaolt ikkagi internetiteenuseid kasutades tööandjate muretsetud infotehnoloogilisi ressursse. Järelikult vastutavad Eestimaa eufoorilise edu eest interneti valdkonnas riigiasutuste ja erafirmade juhid, kes lubavad oma töölistel surfata internetis töö- või vabal ajal.
Loodetavasti osutub reaalseks IT-analüütikute ennustus, et aastal 2005 on interneti püsiühendusega arvuti 100 000 kliendil. See tagaks tööandjatele nende ressursside eesmärgipärase kasutamise.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 16:35
Vargused näitavad jätkuvalt kasvutrendi. Millised täiendavad meetmed aitavad tagada ärides turvalisust?
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele