Autoärimeeste 10 aastat ? relvakandjatest

Kümmekond aastat tagasi alustasid paljud autoärimehed tööd, relv vööl. Uued autod olid ja on siiani kurjategijate huviorbiidis, kuna sõidukid on erinevalt paljudest teistest toodetest väga likviidne kaup.

Nissani, Fiati, Alfa Romeo ning Lancia müügiga tegeleva kontserni Fakto suuromanik Leho Siimsen meenutab, et ka tema käis kümme aastat tagasi lühikest aega relvaga tööl. ?Aga see polnud enesekaitseks, vaid seetõttu, et see oli popp,? sõnab Siimsen, kes enda sõnul oleks relva kasutamisel hiljaks jäänud. Küll aga olid firma kontoris turvamehed. ?Nad olid erruläinud vangivalvurid, kes erinevalt minust olid valmis ka igal ajal relva kasutama,? räägib ta.

Suurt rolli autoärimeeste turvamisel mängis ka praegune suurettevõtjate assotsiatsiooni juht, turva- ja kinnisvaraärimees Urmas Sõõrumaa, kes väidetavalt suutis lahendada nii mõnegi üle autofirma omanike pea kasvanud konflikti. Kuna ka bandiidid tarbisid autofirmade teenuseid, kelle varanduslik seis võimaldas juba siis osta endale uusi autosid, õnnestus tihtipeale väiksemad lahkhelid lahendada neile pisiasjades vastu tulles. Siimsen näiteks võttis aegajalt kurjategijate autosid väljaspool järjekorda remonti. Mõni tegi allahindlust. Suurem osa autofirmadest olevat nn katuse maksmisest pääsenud. Peamiselt langesid ohvriks firmad, kus oli kasutusel kaks raamatupidamist.

Esma Auto omanik ja juht Ralf Õng räägib, et tema firma võis kurjategijatest puutumata jääda tänu sellele, et 1994. aasta lõpus müüdi politseile 25 Mazdat, mistõttu suhtuti Esma Autosse kui politsei koostööpartnerisse.

Eelmise kümnendi esimesel poolel iseloomustas Eesti autoäri võimas kasutatud autode, ent kiratsev uute sõidukite müük. Kui uusi müüdi aastaga kokku paar tuhat, siis pruugitud autosid müüdi mitukümmend tuhat. Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) juht Jaak Uudla kirjeldab perioodi kui üleüldise kasutatud autode nälja rahuldamise aega.

Eesti uute autode äri iseloomustab kodumaise kapitali suur ülekaal. Kinnitust pole küll leidnud väide, et ei raatsita enam maha müüa firmasid, mille nimel on kunagi eluga riskeeritud, küll aga suhtuvad autoärimehed oma firmasse emotsionaalselt, hinnates nende turuväärtust teadlikult mitmekordselt üle. Siimsen saab näiteks Fakto grupi matemaatiliseks turuväärtuseks küll 50 miljonit krooni, ent maha müüks ta selle alles 150 miljoni krooni eest.

Enam kui kolmekümnest uute autode müügiga tegelevatest firmadest on välismaalaste kontrolli all vaid viiendik ? tuntumad neist Peugeot? müüja Kommest Auto, Hondadega kauplev Veho Eesti ning BMW müügifirma United Motors.

Mazdade müügi ja hooldusega tegeleva Esma Auto juht ja kontrollpaki omanik Ralf Õng leiab, et tegu on ilmselt ainsa ärisektoriga, kus Eesti omanike osakaal on niivõrd suur. ?Ilmselt nende omanikud näevad, et see on ainus viis, kuidas nad saavad raha teha,? sõnab ta.

Kommest Auto juht ja firma kümne protsendi omanik Toomas Rüütmann, kes müüs ligi kolm aastat tagasi 55 protsenti ettevõttest maha Soome tarbijate keskühistule, arvab, et ilmselt on Eesti autoärimeeste kapitalistruktuur niivõrd tugev, et pole enda müümiseks põhjust.

Äsja firma kümnendat aastapäeva tähistanud Toyotade, Opelite ja Lexuste müügiga tegeleva Amserv Grupi osanik ja nõukogu esimees Raivo Aavisto jagab eestlastest autoärimehed kahte leeri ? ühed on nõukogudeaegsed väliskaubandusspetsialistid, nagu ka tema ise, teised on endised autospordispetsialistid, nagu näiteks Leho Siimsen, Toivo Asmer või Toomas Napa.

Eesti autoäris algas uus ajastu tänu uutele finantstoodetele. 1995. aastal alustas tegevust Hansa Liising Eesti, kes esimesena pakkus võimalust osta auto võlgu. Siiski ei olnud kliendibaas esialgu suur, sest liisingu aastaintress oli 18 protsenti. Sellegipoolest võimaldas see kasvada autofirmadel piisavalt, et hakata rajama uusi müügisalonge. Aastatel 1994?1996 rajati suurem osa tänaseni kliente edukalt teenindavad autokeskused, mis tõid lõpuks turule kvaliteetsemad remondiseaded ning uue taseme klienditeeninduses. Intresside langus oli pöördvõrdelises suhtes uute autode müügitulemustega. Börsikrahhi aastal kerkis uute autode müük umbes kaks korda võrreldes sellele eelnenud 1996. aastaga.

Sellele järgnes aga uus tagasilöök ? börsikrahh ning Vene kriis sundis pankasid laenupoliitikat üle vaatama ning liising keeras rahakraanid suisa kinni. Liisingut said vaid väljavalitud, nemadki pidid maksma tänasel päeval hullumeelsusena tunduvat 20protsendilist aastaintressi.

Ralf Õng räägib, et liisingufirmadega kauplemine ning neilt raha küsimine muutus igapäevaseks tööks. ?Kohtusime liisingujuhtidega, et nad meile veel miljon krooni eraldaks, kui see raha otsa sai, siis algas kõik uuesti,? räägib ta. Rahakriisi iseloomustasid ka automüügi tulemused ? 1997. aastal müüdi 9448 uut sõidukit, kaks aastat hiljem aga ainult 7689 autot.

Järgnevat perioodi, mis kestab tänaseni, saab kokku võtta kahe sõnaga ? stabiilne kasv. Müügitulemused kasvavad stabiilselt, käibed kasvavad stabiilselt, ka kasumid kasvavad stabiilselt. Üldse on enam kui kümne aasta jooksul kokku kukkunud vaid mõni uute autode müügifirma, viimaseks näiteks on Renault?de müüja Belesta, mis jäi eelmisel aastal aset leidnud hinnasõjas alla autoärilegendiks muutunud Viktor Siilatsi firmale Info-Auto.

Kes on Eesti autoäri grand old man?id? Valdavalt peetakse Eesti uute autode äris ilma teinud inimesteks Volvode müügiga tuntuks saanud Viktor Siilatsit, Peugeot? maine Eestis uuele tasemele viinud Toomas Rüütmanni, Amserv Grupi osanikku Raivo Aavistot, Nissanite maaletoojat Leho Siimseni ning Mercedeseid pakkuva Silberauto osanikku Väino Kaldojat. Värvikaim neist on kindlasti Viktor Siilats, kelle vankumatust, ent tihtipeale õigustamatuna tunduvast õiglustundest ning raharaiskamisviisidest autoärimehed suisa anekdoote räägivad.

Tänu Vene ajal loodud väliskontaktidele on Raivo Aavisto muutunud üheks edukamaks autoärimeheks Eestis.

Amserv Grupi 25 omanik Raivo Aavisto oli nõukogude aja lõpus väliskaubandusmonopoli Estimpex peadirektori abi. 1989. aastal loodi Estimpexis Eesti-USA-Austria ühisettevõte Amerest Hotels, mis pidi rajama Paldiski maantee algusesse Sheratoni hotelli. Ühisfirma peadirektori asetäitja, Tartu Ülikooli juurateaduskonna cum laude lõpetanud Aavisto meenutab, et poliitilistel põhjustel jooksis projekt lõpuks kinni. Ent projekti tegutsemise ajal loodi selle kulude katteks Amerest Tradingu nimeline valuutapoodide kett, mille juht Aavisto samuti oli. Riias, Tallinnas, Tartus ja Jõhvis tegutsenud valuutapoed tellisid tehnikatooteid Jaapanis tegutsevalt Sumitomo kontsernilt, mis oli ning on siiani üks kaheksast Jaapani suurkontsernist, mis vahendab üle maailma kõike, millel on olemas hind ? sukkpükstest lennukiemalaevadeni.

Kuna Sumitomo pakkus Aavistole Eestis ka Toyotade müüki, panid Raivo Aavisto ning tema praegune äripartner Raivo Kütt kahe peale kokku 12 000 rubla ning äri algaski. 1991. aastal toodi turule kümmekond autot mitteametlikult, st ilma tootjatehase lepinguta, neist paar osteti Eestis, ülejäänud aga müüdi Venemaale. Esimene ametlik Toyota müüdi maha järgmisel aastal Tallinna mööblimajas, mille alumisel korrusel tegutsesid lisaks Toyota ärile ka Mercedese ning Hyundai müügikeskus. Ka Aavisto kuulus nende ärimeeste sekka, kes käisid tol ajal tööl relvaga.

Mullu oli firma käive 554 mln krooni ja kasum 9,4 miljonit krooni, eelmisel aastal müüs grupp 1785 uut autot.

Täna hoiab Aavisto koos äripartner Kütiga enda käes firma kontrollpakki. Kogu ettevõtte turuhinnaks peetakse ligikaudu 100 miljonit krooni. Raivo Aavisto on Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu juhatuses. Talle kuulub eramu ekspresident Lennart Meri naabruses Armuneemel.