Üksik saksofonimees mängib sügisvihmas Pika tänava vana viinapoe ees, hommikumantlis patseerivad pealinnast pärinevad vanurid linnuse jalamil, sulnis rahu Vallimäel ja lehesadu linnas ? sellised detailid kirjeldavad tuleviku Rakvere linna, kus naudivad elusügist vanurid ja kust põgenevad noored.
Pealegi kannab juba Pärnu suvepealinna nime, Türi kevadpealinna oma ja Otepää talvepealinna tiitlit, Tallinna kutsutakse aga lihtsalt pealinnaks. Ka pole ma veel kuulnud, et peale Rakvere susiseks kusagil plaan muuta mõni linn sügispealinnaks.
Tõsiasjaks osutub praegu veel see, et Rakveres asub kõigest üks tegutsev vanadekodu, millele lisandub peagi teinegi, mida rajatakse hoopis praegu välismaal elavate vanurite jaoks.
Kõigest hoolimata võtan endale endise Tallinna linnapea Jüri Mõisa kombe kohaselt (küll aga vastupidises suunas) julguse kutsuda tõelise pealinna vanureid Rakverre elama. Miks? Sellepärast, et ma olen väsinud kuulamast, kuidas pealinna vanurid kurdavad, et nende pension on liialt väike kõrgete korteriüüride tasumiseks.
Pakuksin neile lihtsama lahenduse: müügu oma kesklinna poolemiljonilised korterid maha, ostku endale Rakveres kahesaja tuhande krooniga elamine ja veetku Soome pensionäride kombel oma väärikat vanaduspõlve. Kinnisvaratehingute järel jääb neile ettevõtlikele pensionäridele veel paarsada tuhat krooni vaba raha, mille nad saavad kulutada reisimisele ja muudele huvitavatele tegevustele. Vaevalt et pärast seda oleks veel inimesi, kes arvavad, et ?Kahvlis? esinenud vanapaar ajas udu, rääkides oma heast elust ja eksootilistest reisidest.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.