Valimiste-eelses saginas esitatakse traditsiooniliselt siit-sealt ettepanekuid ühe või teise maksu kasutuselevõtuks, ümberkujundamiseks või hoopis ärakaotamiseks. Nii on ka niinimetatud ettevõtte tulumaksuga.
Siinkohal oleks paslik selgitada nii poliitikule kui ka tavalisele lehelugejale praegust ettevõtete kasumi maksustamise korda ja võrrelda seda teiste riikide omaga.
Öeldakse, et Eestis on äriühingute jaotamata kasum vabastatud tulumaksust. Kõik õige. Ekslikult kiputakse sellest järeldama, et Eestis kasumit üldse ei maksustata. Maksustatakse küll, kuid alles hetkel, mil omanik võtab kasumi ärist välja. Teisisõnu päeval, mil aktsionäridele-osanikele dividendid välja makstakse.
Vahe on selles, et erinevalt teistest riikidest, ei pea Eestis kasumilt maksu tasuma selle teenimise hetkel, vaid hiljem, selle jaotamisel.
Kuigi maksusumma arvutamise valem on keerulisem, on tegelik maksumäär endiselt 26. Kui võtta arvesse vana tulumaksuseaduse ajal kehtinud kõikvõimalikud soodustused, siis võib öelda, et efektiivne maksumäär on 2000. aasta tulumaksureformiga isegi tõusnud.
Seega ei ole nõndanimetatud ettevõtte tulumaks kusagile kadunud, vaid muutunud on selle põhimõtted. Kui ettevõtte tulumaksu ei oleks olemas, siis ei laekuks seda eelarvesse ju ühtegi krooni. Siiski on eelnimetatud maksu käesoleval aastal laekunud juba ligikaudu miljard krooni. Seda on enam kui näiteks laekunud tubakaaktsiisi, alkoholiaktsiisi või maamaksu. Ettepanekud maksustada edaspidi äriühingute kasumeid 13 või 15 maksumääraga ei tähenda järelikult täiendavaid maksulaekumisi, vaid ettepaneku tegijatelegi ootamatult hoopis riigieelarve tulude vähenemist, sest praegu on tegelik maksumäär 26.
Kuna kasumilt makstakse maks ära hiljem, siis on sisuliselt tegemist riigi poolt antava intressita laenuga. Intressid loodab riik tagasi teenida kaudselt, läbi täiendavatele investeeringute ja uute töökohtade.
Laenu andmist vastavalt raamatupidamise põhimõtetel kuluks ei loeta, sest laenuvõtjal jääb kohustus see kunagi tagasi maksta. Kui just tegemist ei ole lootusetu laenuga. Lootusetuks Eesti ettevõtjate tegevust vaevalt et keegi nimetada söandab.
Ivo Vanasaun on rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna otseste maksude talitsuse juhataja
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.