Kuidas internetis raha tegema hakata

Eestlane elab praegu veel interneti kuldajastus, kus teenuse ja sisu eest tasumine on suureks erandiks. Mida toob tulevik?

Kui meie arengud järgiksid USA trende, siis suur tasuliste teenuste potentsiaal on meil sellistel lehtedel nagu tutvumisleht www.rate.ee, zone.ee (mängud), www.ekaart.ee (õnnitluskaardid) ja kõigi nende funktsioonidega www.everyday.com.

Tehnilised lahendused võimaldavad pakkuda väga täpselt personaliseeritud interneti sisuteenuseid. Kuid praktikas on edukamad universaalsed lahendused, mis saavad piisava arvu kasutajaid. Ei ole raske luua teenust langevarjuritele, mis annaks automaatselt SMSi, e-kirja või telefonikõnega teada, et kolme tunni pärast on oodata soodsat tuult ja pilvitut taevast. Selliseid teenuseid on vähe ja kui ongi, siis on tegemist oma ala fanaatikute tööga, kes teenuse arendamise ja käigushoidmise pealt kasumit ei teeni. Või õigemini maksavad teenuse osutamisele peale ja kasutajatelt tasu ei küsi. Enamikul turgudel on majanduslikult tasuv massile suunatud teenus.

Tavameedia suurimad käibed ja kasumid on harilikult seotud suurte kasutajahulkadega. Võidakse küll deklareerida SL Õhtulehe ja Äripäeva sihtrühmade erinevust, kuid mõlemal on üks peamine eesmärk saavutada maksimaalselt suur lugejaskond ja teed selleks on sarnased: skandaalid, paljastused. Ka tulude allikad on samad: tellijad, üksikmüük ja reklaam.

Võrreldes tava- ja online-meedia tulude jaotust, siis USA trükimeedias on reklaamist ja tellijatelt saadud tulude suhe 3:1, online-meedias aga 11:1. Eestis on see suhe veelgi drastilisem. Õigemini Eestis online?i sisu eest tellijad veel ei maksa. Meie online-meedia on võrreldav tavatelevisiooni ja raadioga, kus teenus või sisu on kuulajale-vaatajale-kasutajale tasuta ja tegevus tagatakse reklaamirahadega. Sellise ärimudeli puhul toovad maksimaalse reklaamiraha jällegi suured vaatajate-kuulajate arvud, mis tekivad kõige lihtsamini sama sisu taha mis ajalehtedelgi.

Võib arvata, et tavameedia sisu analüüs annab head eeldused ka edukaima online-meedia sisuteenuse mudeli koostamiseks. On ju uue meedia üheks eeliseks veel seegi, et erinevalt TVst ja ajalehest on võimalik asjast huvitatud inimestele kiiresti e-posti, SMSi, veebi ja tavakõne vahendusel uudisest teada anda.

Traditsioonilist meediat kopeeriv huvitav sisu ongi meie veebis olemas, hulgaliselt kasutajaid ka. Eesti portaalide päevane külastajate arv on juba suurem kui suurimatel ajalehtedel. Kuid kuidas on tuludega? Hoolimata järjest suuremast kasutajate arvust pole üldjuhul online-meedia suurimad tegijad veel siiani kasumisse jõudnud. Aasta-aastalt kasvav sissetulek reklaamist on küll positiivne, kuid originaalse sisu ja teenuste loomine eeldavad ka tulusid-tasusid, mis tuleksid kasutajatelt.

Kui sisu osas on lähtuvalt lõpptarbija harjumustest uus meedia ja vana meedia sarnased, siis suurim erinevus on põhimõttes: üks on tasuta, teine aga tasuline. Siiani on internetti peetud meediaks, mis on kõigile ja kõikjal tasuta. Viimase aastaga on see trend muutunud. Internet on nagu muu elugi, head asja tasuta ei saa. Vähemalt kaua mitte.

Esialgu turul oleku ja hiljem turuosa kaitsmise ja laiendamise nimel on interneti sisu ja teenuste pakkujad käitunud kui bensiinijaama omanikud, kes jagavad kütust tasuta lootuses, et varsti-varsti kasvab autode/autojuhtide arv. Seni elati teadmises, et kasumiks piisab ka bensiinijaama ülesriputatud reklaamplakatitelt saadavatest tuludest. Tänaseks on selge, et hoolimata autode arvu kiirest kasvust ei ole võimalik ainult reklaamist teenitava rahaga tasuta bensiini jagada ning samas omanikele veel kasumit teenida.

Järgides arenenud maade trende, on selgelt näha meie ja nende uute ärimudelite vahe. Meil praktiliselt puuduvad populaarsed veebilehed, mis oma teenuse oleks loonud, pakkudes IT peamisi eeliseid: kiirust, suurte infomahtude töötlust ja kasutajatele interaktiivsust. Rääkimata sellest, et nende eeliste kasutamise lisaväärtuse eest kasutajatelt raha küsitaks. Liikumised selles suunas on näha uudisteagentuuride ja trükimeedia online-peegeldustes. Esimesed siiski ei ole orienteeritud tavainimesest kasutajatele ja teiste puhul on enamasti tegemist killukese lisaväärtusega väljaande senistele tellijatele.

Edukaim maailma selle valdkonna näide on ärileht Wall Street Journal. WJS Online alustas tasulise online-teenusega juba aastal 1996 ja on oma majandustegevusega plussis. Kuid maailma mastaabis on tal siiski väga vähe tellijaid ? eelmisel aastal ainult 640 000. See on ikkagi murdosa potentsiaalsest ingliskeelsest kvaliteetajakirjandusest huvituvast ja internetiühendust omavast lugejaskonnast.

USAs Online Publishers Association?i tänavu augusti avaldatud uuring online-meedia tasulistest teenustest näitab, et eri sisukategooriate puhul on ühekordsete ja pikaajaliste tellimuste vahekord vägagi erinev. Kõige kauem ja stabiilselt tellitakse uudiseid, ühekordsete maksete osas juhib edetabelit e-kaartide saatmine (vt joonis 1).

Ühekordsete tellimuste maksumus internetis jääb USAs reeglina vahemikku 5 kuni 50 dollarit, mis elatustasemete erinevust arvestades vastaks Eesti oludes vahemikule 5?50 krooni. Keskmiseks ostu hinnaks on 18 dollarit. Pikaajaliste tellimuste puhul on keskmine aastatellimuse maksumus 47 dollarit. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on USA keskmised kasutaja poolt online-teenustele tehtavad kulutused tõusnud 16-lt 24 dollarile.

Eriti huvitav on jälgida online-kulutuste jaotust erinevate sisukategooriate vahel (vt joonis 2). Eelmise aasta edetabelit juhib ärialane info. Siia alla kuuluvad sellised veebilehed nagu Wall Street Journal (uudised), eMarketer.com (äriuuringud), changewave.com (investeeringud). Järgnevad meelelahutus (playboy.com, real.com), tutvumisteenused (match.com, kiss.com), uuringud (britannica.com, elibrary.com; siia kategooriasse kuuluvad ka tarbijalehed, nt consumerreports.com).

USAs on väga populaarsed ka nn ühisinfo lehed (community info), Eestis taolisi lehti praktiliselt ei ole, vähemalt tasulisi mitte. Ameerika ühisinfolehed koondavad endas enamasti kasutajate endi poolt loodava sisuga lehti. Näiteks eri õppeasutuste vilistlaste infot kandev classmates.com või sugupuude ja pereajaloo keskus ancestry.com.

Kui võrrelda Ameerika ja Eesti tasuliste teenuste pakkujaid, siis meil on enamik kategooriatest üldse sisupakkujate poolt katmata, rääkimata nende teenuste eest raha küsimisest. Erandiks võib vaid lugeda Äripäev Online?i. Ka Everyday?s on olemas tasulised online-mängud, olemas on ka esimesed tasulised sisuteenused (naljad, ilm jms) ? Delfi ja Airport pakuvad SMSi kaudu tasuliselt uudiseid, nalju, ilmateadet.

Kuid kas Eesti on piisavalt suur, et siia üldse tasulised teenused tekkida võiksid? Kas meil on piisavalt kasutajaid, kelle tasude eest võiksid eri kategooriate kvaliteetsed veebilehed eksisteerida? Võrreldes meie turgu USAga, spekuleerin: USAs maksis 2002. a esimeses kvartalis sisu eest 12,5 interneti kasutajatest. Meil annab sama suhe potentsiaalsete maksjate arvuks 50 000 inimest. Keskmine makse kuus kasutaja kohta oli 8 dollarit. Elatustasemete erinevust arvestades võtan kursiks 1 USD=1 EEK. Nii saame teoreetiliseks interneti tasuliste teenuste turuks sellel aastal Eestis 5 mln kr. Praegu oleme sellest umbes 4,9 mln kr kaugusel. Nii et arenguruumi on.