• OMX Baltic−0,4%298,34
  • OMX Riga−0,14%864,49
  • OMX Tallinn0,06%1 961,18
  • OMX Vilnius−0,26%1 167,72
  • S&P 5000,58%5 560,83
  • DOW 300,75%40 527,62
  • Nasdaq 0,55%17 461,32
  • FTSE 1000,55%8 463,46
  • Nikkei 2250,38%35 839,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,38
  • OMX Baltic−0,4%298,34
  • OMX Riga−0,14%864,49
  • OMX Tallinn0,06%1 961,18
  • OMX Vilnius−0,26%1 167,72
  • S&P 5000,58%5 560,83
  • DOW 300,75%40 527,62
  • Nasdaq 0,55%17 461,32
  • FTSE 1000,55%8 463,46
  • Nikkei 2250,38%35 839,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,38
  • 18.09.02, 14:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uus naftajuhe: geopoliitiline hoop Venemaale

Täna kuulutab rahvusvaheline konsortsium eesotsas British Petroleumiga naftajuhtme Bakuu-Ceyhan ehituse alustamisest, kirjutas Vedomosti.
2,95 mld dollarilise maksumusega projekt näeb ette naftajuhtme rajamise magistraalil Bakuu-Tbilisi-Erzurum-Ceyhan. Toru läheb Venemaast mööda Türgi Vahemere-äärsesse sadamasse.
Naftajuhe on 1760 km pikkune ja laseb aastas läbi 50 mln tonni naftat. Vedomosti väitel omab projekt USA poliitilist toetust.
Projekti Bakuu-Ceyhan osalisteks on Aserbaidzhaani riiklik naftakompanii (25%), BP (38,21%), Statoil (9,58%), Unocal (8,9%), TPAO (7,55%), ENI (5%), Itochu (3,4%) ja Amerada Hess (2,36%). Lähiajal liitub konsortsiumiga prantsuse TotalFinalElf (5%).
Projekti vastu tundsid huvi ka Vene Lukoil ja Jukos, kuid pidid sellest loobuma poliitilistel põhjustel.
Esmakordselt hakati Aserbaidzhaani nafta transportimisest Ceyhani rääkima juba 1992. aastal, 10 aasta jooksul on projekti realiseerimine korduvalt kahtluse alla seatud.
Nüüd on juhe lõpuks saanud reaalsuseks: täna panevad Aserbaidzhaani, Gruusia ja Türgi ehk siis riikide, millest naftajuhe läbi kulgeb, presidendid Kaspia mere äärde maa sisse roostevabast terasest kapsli läkitusega tulevastele põlvedele.
Naftajuhtme ehitus ise peaks algama 2003. aasta veebruaris-märtsis. Selleks ajaks loodetakse kokkuleppele jõuda projekti finantseerimisskeemis. Eeldatakse, et 30% investeeringutest kindlustavad aktsionärid, 70% moodustavad laenatud vahendid.
Ehitus peaks lõpule jõudma 2004. aasta lõpul, 2005. aasta kevadel voolab seal juba nafta.
Projekti eduka realiseerimise korral läheb suur osa Kaspia naftast mööda Venemaast, mis lootis seni saada põhiliseks transiidiriigiks selle regiooni naftale.
'See on geopoliitiliselt suur hoop Venemaale', rääkis Petroleum Argus Moskva osakonna juht Sergei Lukjanov.
Vene kompanii Transneft asepresident Sergei Grigorjev väitis, et kompanii ei karda konkurentsi: 'Esiteks, esialgu ei tooda Aserbaidzhaan suuri naftakoguseid ja meie arvates jääb projekti majanduslik tasuvus küsitavaks. Lisaks võivad meie pakutavad tariifid osutuda köitvamaks.'
<#Vedomosti=http://www.vedomosti.ru/stories/2002/09/18-56-03.html>

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele