Euronõuded ja reaalne taustsüsteem

Ajakirjanduses on palju räägitud mitmesuguste euronõuete rakendamisest. Kohati selgub, et Eestis kehtestatud nõuded on rangemad kui ELi riikides kehtivad. Erinevates riikides ringi liikudes torkab silma vastuolu meil nõutava ja seal tegelikkuses kehtiva taseme vahel. Kõik tahame, et meid ümbritsev keskkond oleks ideaalne. Samal ajal on pressis piisavalt avamata, mida see ideaali tagaajamine erinevates valdkondades kaasa toob, missugused probleemid sellega kaasnevad.

Üks näide, Mati Hindi 27.09. Õpetajate Lehes kirjutatu: ?Äsja rippus õhus ähvardus, et 100 000 olemasolevat last jääb koolisööklatele esitatud euronõuete tõttu koolilõunata ? niisiis jälle Eesti ametnikkonna ideoloogiakuulekuse tõttu. Poliitikud küsivad demagoogiliselt: ?Kas te soovite, et teie laps saaks söögi ebahügieenilisest köögist? Küsida tuleks hoopis: ?Kas te soovite, et teie lapse kõht oleks tühi??? Tühja kõhtu kannatav laps pole suuteline ka õppima.

Mõeldes edasi, jääb mulje, et euronõuete kehtestamisega hindab Eesti ühiskond oma võimalused üle. Euronõutele vastavas sööklas võib ka ebahügieenilist toitu saada, palju oleneb sealsete töötajate vastutustundest ja kultuuritasemest. Euronõuetega ülepingutamise tulemusel võib mitmel pool tootmine lõppeda. Inimesed jäävad töötuks ja neile peab töötu abiraha maksma, aga millest maksta kui tootmise kadumisega vähenevad maksutulud.

Üha enam on hakatud kirjutama, et euronõuete kontrollijad peaksid leebemad olema, kuid see võib kaasa tuua ka negatiivset, nt altkäemaksude laiema leviku. Nõudeid ei ole vaja mitte ainult kontrollijatele, vaid ka neile, kes nõuetest tulenevalt oma tööd (tootmist) korraldavad. Euronõuete kehtestamine peab toimuma järkjärguliselt, ühiskonna reaalseid võimalusi arvestades ja nende nõudmiste tase peaks olema läbikaalutum (elulisem).

Toetudes euronõuetele on Eestis järjest kasvanud litsentsi (tegevusluba) nõudvate tegevusalade loend. Seadused ja muud õigusaktid on loonud litsentsi omajatele teatud eelise, tõrjudes litsentsi mitteomajad turult välja. Sellega on kaasnenud tööde ja teenuste hinna kasv. Ilmselt on litsentsisüsteemi rakendamine toonud teatud aladel kaasa kvaliteedi tõusu, kuid mitte alati. Litsentsisüsteem raskendab reguleeritavatel aladel uute inimeste sisenemist tööturule. Ilmselt peaks ka litsentseeritavate alade loendil olema mõistlik pikkus. Vastasel korral lämmatab ?tsunfti võim? inimeste initsiatiivi.

Euronõuded on muutunud üliaktuaalseks seoses kinnipeetavatega. Ehitatakse vangimaju, kus elu on nagu kuurordis. See valdkond on oma nõuetega ühiskonna terviksüsteemist välja rebitud ja üleforsseeritud ning lõpuks muutub ühiskonda destabiliseerivaks. Kinnipeetava elamistingimused muutuvad maksumaksja kulul kohati paremaks kui seaduskuulekal inimesel. See motiveerib inimest õigusrikkumisele, et külm aastaaeg heades tingimustes üle elada. Igal aastal hakkab külmade ilmade tulekul kuritegevus kasvama, sest seaduserikkujad tahavad soojas ruumis külmaperioodi üle elada.

Kutsun euronõuete kehtestajaid üles läbimõeldumalt tegutsema.