Tallinna kinnisvaraturul on lõpule jõudmas viimaste aastate üks vähemaktiivseid sügishooaegu. Tagasihoidliku tehingustatistika taustal paistab positiivselt silma uute korterite müük, mis püstitab juba teist aastat järjest pea igas kvartalis uusi müügirekordeid.
Äärelinna vanemate korterite ostjad pole siiani üle saanud juba kevadel alguse saanud ebakindlusest. Massimeedias aktiivselt viljeletud krahhi temaatika ning arutelud vanemate korterite võimalikust hinnalangusest on potentsiaalseid ostjaid sundinud oma ostuotsust pidevalt edasi lükkama. See on vähendanud turu aktiivsust ning korterite müügiperioodid on veninud keskmiselt 2?3 kuu pikkuseks. Sama ei kehti aga kesklinna ning uute korterite müügituru kohta, kus tugev nõudlus avaldab survet hindade tõusuks. Seetõttu on korterite hinnaindeks püsinud möödunud kvartaliga samal tasemel.
Elamispindade hinnaindeksi ühe protsendipunktilise tõusu põhjuseks on olnud elamukruntide kallinemine. Uus Maa varasemate prognooside kohaselt on üldisest hinnatõusust märgatavalt kiiremini kerkinud Kakumäe kruntide hinnad, kus kommunikatsioonidega varustatud maa eest küsitakse täna 500?1300 kr/m². Hinnatõusu on tinginud eelkõige elurajooni kiire areng, mille laienemine toimub nii mere kui ka sisemaa suunas. Elurajooni jätkuvat hinnatõusu toetab infrastruktuuri paranemine ning uute vaba aja keskuste ja kaubanduspindade kerkimine Paldiski mnt ja Rannamõisa tee ristmiku lähinaabrusesse.
Tihe konkurents kaasaegsete büroohoonete vahel on negatiivselt mõjunud vähematraktiivsete hoonete üüritasemetele, mis on põhjustanud kommertspindade üüriindeksi üheprotsendilise alanemise. Praegu on võimalik üürida Tallinna kesklinnas väga hea kvaliteediga büroopind hinnaklassis 180?190 kr/m² kuus. Arvestades 2003. aasta teisel poolel lisanduvate suuremahuliste hoonetega, on tõenäoline pigem langustrendi jätkumine kui hinnatõus.
Kaubandus- ja teeninduspindade osas on märgatav suvest alguse saanud vanalinna üüritasemete aeglane, kuid järjekindel alanemine. Kuna nimetatud pinnad moodustavad kogu Tallinna äripindade fondist vaid marginaalse osa, pole languse mõju indeksitele siiski märgatav. Atraktiivseimates kaubanduskeskustes on seevastu surve pigem hindade tõusuks, kuna endiselt pole enamikul neist üürnike leidmisega probleeme.
Hinnamuutusi pole toimunud tootmis- ja laopindade sektoris, mis on oluliselt avardumas tõenäoliselt alles ühe-kahe aasta pärast. Prognooside kohaselt hakkavad siis paljud seni äraootaval seisukohal olnud üürnikud selgelt tunnetama vajadust kaasaja nõuetele vastava pinna järele. Laiapõhjalisemale nõudlusele vastava pakkumise peaks tagama mitme uue laokompleksi rajamine, näiteks valmiv Jüri tehnopark ja Laagri laokompleks.
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.