Puhkuste ajakava tuleb koostada enne kuu lõppu

Puhkuste ajakava tuleb tööandjal enne kuu lõppu valmis teha, vastasel korral võib töötaja minna puhkusele suvalisel ajal, mis ei pruugi tööandjale üldse sobida.

1. jaanuaril 2002.a jõustus puhkuseseadus (PuS), mille kohaselt muutusid puhkuse korralduse alused. Tööandjale on PuS § 15 lõikes 1 sätestatud kohustus koostada puhkuste ajakava kalendriaasta kohta ja teha see töötajatele teatavaks jaanuarikuu jooksul, seega hiljemalt 31.jaanuariks 2003.

Puhkuste ajakavas peaks kajastama andmed töötaja kohta, puhkuse liigi kohta (eraldi põhi-, lisa-, õppe- ja/või täiendav lapsepuhkus), missuguse perioodi eest puhkust antakse, puhkuse andmise aeg ja alus, ajakava teatavakstegemise kuupäev ning töötaja allkiri. Ajakava teatavakstegemise vormi seadus küll ei sätesta, kuid vaidluste vältimiseks on soovitav teha see töötajale teatavaks allkirja vastu. Töötajale, kellele jaanuari kuu jooksul ei ole võimalik ajakava tutvustada (nt viibib haiguslehel), tuleb seda tutvustada koheselt, kui töötaja tööle asub. Ajakava 2003.a jaanuaris koostamata või töötajale tutvustamata jätmise korral võib töötaja jääda 2003. aastal puhkusele endale sobival ajal. Selline töötaja teatab puhkusele jäämisest tööandjale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette ning tööandja peab töötajale eelviimasel päeval enne puhkusele jäämist maksma puhkusetasu ja ei tohi teha töötajale takistusi puhkuse kasutamiseks.

Seadusest tulenevalt lähtutakse ajakava koostamisel eeskätt töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral ka töötajate soove.

Puhkuste ajakava koostamisel soovitame näidata, millise tööaasta eest puhkust antakse. Puhkuseseaduse kohaselt ei kohaldata aegumist puhkuse nõudele, mis tekkis enne 01.01.2002 ehk teisisõnu, kõik seisuga 01.01.2002 kasutamata puhkused peab töötaja kunagi ära puhkama. Kuna töölepingu lõpetamisel peab tööandja maksma kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitist (kuni 4 aasta kasutamata puhkuse osas), oleks soovitav käesoleva aasta puhkuste ajakavas hakata andma lisaks korralisele puhkusele ka kasvõi osaliselt eelmiste aastate kasutamata puhkust (kui seda on). Sellisel juhul võib puhkuste ajakavas näidata nt kaks erinevat tööaastat ja nende eest antavad puhkused.

Puhkuse kestuse määramisel peab meeles pidama, et üldjuhul antakse puhkus korraga, s.t katkematult täies ulatuses. Puhkuse andmine osade kaupa võib toimuda ainult poolte kokkuleppel, kusjuures sellisel juhul peab ühe katkestamatu osa kestus olema vähemalt 14 kalendripäeva. Seega isegi juhul, kui töökorralduse eripärast tulenevalt on eelmistel aastatel antud puhkust kahes osas ning probleeme ei ole olnud, peaks käesoleval aastal enne lõpliku puhkuste ajakava koostamist sõlmima puhkust osaliselt kasutada sooviva töötajaga vastavasisulise kirjaliku kokkuleppe.

Tööandjad, kes majandustegevuse eripärast tulenevalt võivad suveperioodil hilineda puhkusetasude väljamaksmisega, peavad arvestama, et puhkusetasu peab olema töötajale täies osas välja makstud või tema pangaarvele üle kantud hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kui töötaja töötab töölepingu kohaselt esmaspäevast reedeni ja läheb puhkusele nt teisipäevast, peab puhkusetasu olema makstud eelmise nädala reedel. Puhkusetasu maksmisega hilinemise korral võib töötaja nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. Seega võiks tööandja jaanuaris puhkuste ajakava koostamisel arvestada nt suvel tekkida võivate majandusraskustega ning kavandada selle perioodi puhkused arvestusega, et töökorralduses ei tekiks situatsiooni, kus üks töötaja läheb ajakava järgselt puhkusele, kuid eelmine töötaja ei ole tööle asunud seoses puhkuse pikendamisega. Samuti on soovitav arvestada võimalusega, et mõni töötaja võib puhkuse ajal haigestuda ja tema puhkuselt tagasitulek seetõttu viibida.

Jaanuaris puhkuste ajakava koostades võiks tööandja võimaluse korral välja selgitada ka kõik tekkida võivad puhkused. Kui juba praegu on teada, et töötaja peres on oodata lapse sündi, võiks eeldatava sünnituse aja välja selgitada ja igaks juhuks töötaja puhkuse sellesse perioodi planeerida hoolimata sellest, et täna ei ole töötajal veel puhkuse aja valiku eriõigust tekkinud. Samuti võiks välja selgitada, kas mõni töötaja kavatseb suveperioodil hakata tegema nt sisseastumiseksameid kõrgkooli või ülikooli, mis kohustab tööandjat andma nimetatud perioodiks palgata puhkust.

Puhkuste ajakava koostamisest loe ka järgmisest Ärikoolituse rubriigist