Tarkvara ostmisel arvestage maksudega

Tarkvara soetamine või uuendamine on enamasti tingitud ärilistest vajadustest. Praktika näitab, et kui tegemist ei ole just põhimõttelise või suure ümberkorraldusega, jäetakse maksuprobleemid äriliste vajaduste rahuldamisel sageli tähelepanuta.

Annan alljärgnevalt ülevaate sellest, milliseid maksustamisega seotud aspekte peaks tarkvara soetamisel või selle soetamiseks eelarve koostamisel silmas pidama. Tarkvara soetamisel tehakse väljamakseid nii residentidele kui ka mitteresidentidele, sh samasse gruppi või kontserni kuuluvatele ettevõtetele. Maksuõiguses kehtib regulatsioon, et teatud väljamaksetelt peab väljamakse tegija pidama kinni tulumaksu ning kandma selle üle Eesti riigieelarvesse. Kas ka tarkvara puhul?

Tarkvara soetamisel on maksumõju määramiseks oluline välja selgitada tasu olemus ? kas tegemist on tasuga kauba, teenuse, õiguse vms eest. Näiteks on võimalik tarkvara soetada koos riistvaraga, veebist alla laadides, tootjalt või vahendajalt andmekandjal või elektroonsel kujul eraldi ostes, samuti ostes seda tellimustööna vaid ühele tellijale jne.

Sõltuvalt eeltoodud liigitusest, aga ka sellest, millised õigused sellise tarkvara soetamisega kaasnevad, on ka tasu klassifikatsioon ja maksumõju erinevad.

Tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 16 lg2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest.

Lähtudes eeltoodud TMS paragrahvist, on lühidalt öeldes tulumaksuga maksustatav tasu autoriõiguse kasutada andmise või kasutamise õiguse võõrandamise eest. Kuivõrd autori isiklikud õigused ei ole üleantavad, saavad litsentsitasu objektiks olla vaid autori varalised õigused. Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoril õigus lubada ja keelata oma teosega ümberkäimist (vt tabelit). Seega juhul, kui autor koos tarkvaraga loobub või annab kasutada mõnda tabelis loetletud varalistest õigustest, on makstav tasu käsitletav litsentsitasuna ning ka vastavalt maksustatav.

TMS §41 ja 42 kohaselt peetakse tulumaks kinni mitteresidendile (15) või residendist füüsilisele isikule (26) makstavatelt litsentsitasudelt. Kuna praktikas soetatakse harva tarkvara füüsiliselt isikult, tuleb allpool detailsemalt käsitlemisele litsentsitasu maksmine mitteresidendile.

Kui Eesti on sõlminud tasu saaja riigiga topeltmaksustamise vältimise lepingu, tuleb litsentsitasude maksustamisel kohaldada konkreetset lepingut, mitte siseriiklikku seadust (TMS ning muud õigusaktid), juhul kui leping sätestab tasu maksustamisele soodsamad reeglid. Riikidevahelised topeltmaksustamise vältimise lepingud võimaldavad rakendamisel teatud tingimustel vähendada mitteresidentidele tarkvara eest makstavatelt litsentsitasudelt kinnipeetava tulumaksu 10-ni (lepingus Leeduga isegi 0-ni). Samas on oluline määratleda litsentsitasu mõiste topeltmaksustamise vältimise lepingu mõistes, mis ei ole täpselt võrreldav Eesti siseriikliku käsitlusega.

Milline siis on see mitteresidendile makstav litsentsitasu, kust tuleb tulumaksu kinni pidada? Erinevate tarkvara eest makstavate tasude klassifitseerimist litsentsitasudeks täpsustavad ning selgitusi annavad OECD topeltmaksustamise vältimise lepingute aluseks oleva Mudellepingu artikli 12 kommentaaride punktid 12-17.

Näiteks Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingu Artikli 12 kohaselt tähistab mõiste "rojaltid" igat liiki makseid, mida saadakse tasuna kasutamise eest või õiguse eest kasutada kirjanduslike, kunstiliste või teaduslike tööde, sealhulgas kinofilmide ja raadio- või televisioonisaadete salvestiste autoriõigusi, patente, kaubamärke, disaine või mudeleid, plaane, salajasi valemeid või protsesse, või kasutamise eest või õiguse eest kasutada tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast sisseseadet või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutavat informatsiooni.

Üldpõhimõtte kohaselt loetakse reeglina tarkvara kasutamise eest makstavad tasud ärikasumiks (inglise keeles business profit), millelt ei peaks tulumaksu kinni pidama. Näiteks on toodud juhud, kui tasu makstakse osalise või täieliku autoriõiguse saamise eest tarkvara kasutamiseks, kui tarkvara kasutatakse isiklikuks otstarbeks või omandaja majandustegevuses.

Ühe erandina, mil eelpool toodud tasu on litsentsitasu ning tulumaks kuuluks kinnipidamisele, on kommentaarid toonud juhtumi, kui mitteresident annab residendile üle osa tarkvaraga seonduvatest õigustest, mida resident kasutab tarkvara edasiarendamisel või töötlemisel kaubanduslikul eesmärgil. Ka toovad kommentaarid välja ühtse tõlgenduseta probleemina näiteks juhtumi, mil mitteresident annab residendile üle osa tarkvaraga seonduvatest õigustest ning lepitakse kokku erilistes tingimustes, nagu kasutusperiood, geograafiline piirkond jms.

Juhul kui riistvara ostetakse koos tarkvaraga ning tarkvara eest makstav tasu klassifitseeruks litsentsitasuks, on oluline makstav tasu liigendada tarkvara ja riistvara eest makstavaks tasuks ning maksustada vastavalt.

Käibemaksuseaduse §6 lg3 p1 kohaselt on intellektuaalse omandiõiguse saamine mitteresidendilt teenuse import, mis kuulub vastavalt deklareerimisele. Intellektuaalse omandiõiguse üleandmise mõiste avamisel tuleb lähtuda siseriiklikest õigusaktidest, mitte aga ?litsentsitasu? mõistest. Kuigi reeglina intellektuaalse omandiõiguse saamine mitteresidendilt ning selle deklareerimine teenuse impordina ei mõjuta makstavat või tagasisaadavat maksu (st teenuse impordilt käibemaksu arvestamine ja sisendkäibemaksu mahaarvamine toimuvad samas maksustamisperioodis), võib tekkida probleeme, kui tasu makstakse korraga pikema perioodi eest.

Eeltoodut kokku võttes peab märkima, et tarkvara muretsemisel mitteresidendilt tuleb võtta arvesse ka võimalikku kohustust pidada tarkvara eest tasumisel kinni tulumaksu. Kuna Eestis ei ole maksuhaldurid veel töötanud välja konkreetset tõlgendust tarkvara eest tasumise maksustamiseks ning sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingute ja Mudellepingu kommentaaride tõlgendamiseks, tuleks igat konkreetset juhtu hoolikalt vaadelda maksusätete valguses.