Liitumine suurendab töötute hulka Eestis

Eesti majanduse praegune olukord ja võimalik liitumine Euroopa Liiduga (EL) hakkavad mõjutama tööjõu liikumist. EL isikute vaba liikumise reeglid sisaldavad mitte üksnes kodanike õigust vabalt siseneda ja liikuda kõikides liikmesriikides, vaid sinna ka teatud tingimustel jääda. Seega tuleb isikute vaba liikumise mõjude majanduslikul hindamisel käsitleda lisaks kodanikeõigustele ka kvalifikatsioonide vastastikust tunnistamist, tööturupoliitikat ja sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimist.

EL isikute vaba liikumise reeglistiku rakendamine tähendab Eesti jaoks nii uusi võimalusi kui ka suuri ohte. Ühelt poolt võivad Eesti võimekamad töötajad hakata otsime tööd EL liikmesriikides, kus palgad on kõrgemad.

Teiselt poolt aga võivad kehvemad töötegijad jääda tööta ning neid hakatakse järk-järgult asendama konkurentsivõimelisema võõrtööjõuga. Valla vaesed peab aga ka EL tingimustes iga vald ehk siis Eesti, ikka ise ära toitma. Meil on vaeste ja tööturul vähese konkurentsivõimega inimeste osatähtsus aga väga suur ning võib ette kujutada, mis juhtub kui toidu, elektri, transpordi jt. igapäevaste kaupade ja teenuste hinnad hakkavad kiiresti tõusma ilma töötasude, pensionite ja töötute abirahade samaväärse tõusuta.

Eesti praegust tööturu seisu silmas pidades, kus tööpuudus on keskmisel tasemel, kuid puudus on kvalifitseeritud tööjõust, võib prognoosida, et Eesti saab EL ühinedes tööjõudu rohkem juurde kui siit lahkub.

Esiteks sellepärast, et liitumislepinguga on kehtestatud ühepoolsed piirangud Eesti kodanike vabaks liikumiseks suuremas osas vanades liikmesriikides. Teiseks on liikmesriigid õppinud kehtestama mitmesuguseid bürokraatlikke ja formaaljuriidilisi tõkkeid teiste riikide kodanikele elamis- ja töölubade väljastamisel. Mitmete erialade töötajate jaoks on juba ammu kehtestatud ülimalt keerukad haridusdiplomi, kutse ja muu kvalifikatsiooni tunnustamise nõuded. Näiteks Eesti juristidel, arstidel, õdedel, loomaarstidel ja arhitektidel on väga vähe lootust vanade liikmesriikide tööturul võrdsele kohtlemisele kohalike ametivendadega.

Seevastu Eestilt nõutakse tööturu täielikku avamist, kusjuures liikmesriikide kodanike vaba liikumist ja õigusi peavad järgima mitte üksnes riiklikud organid, vaid ka töövõtjad.

Töövõtjad peavad teadma, et töötaja vaba liikumise põhimõtte all käsitletakse ka töötaja perekonnaliikmeid, ning mistahes töötajate õiguste piiramine, näiteks kandideerimisel vabale töökohale, võib tööandjale kaasa tuua kalli kohtutee.

EL tingimustes ei saa Eesti ka enam piirata sisserännet, senini kehtib piirmäär 0,05 alalisest elanikkonnast aastas. Samas piirab aga tööjõu massilist sissetungi Eesti suhteliselt madalad palgad, vähearenenud tööturupoliitika ja sotsiaalkindlustuse süsteem ning ka kehv kliima.

Kokkuvõttes pole Eesti selles valdkonnas EL ühinemiseks valmis ning ühinemisleping ei taga Eesti ja EL kodanike võrdset kohtlemist. Liitumise edasilükkamine ja koostöö EL kandidaatriigina võimaldaks jätkata senist edukat majanduspoliitikat ning saavutada läbi investeeringute haridusse ja koolitusse oma töötajate suurem kohandumisvõime uute konkurentsitingimustega Euroopas.