Vastanditega toimetulek muudab juhi edukaks

Tom Petersi ja Robert Watermani sulest juba 1982. aastal ilmunud raamatu ?Edukuse otsinguil? jälgedes on kokku pandud sadu loendeid edukale organisatsioonile ja juhile vajalikest omadustest.

Ühel ajajärgul on populaarsust võitnud karismaatilise, järgijaid köitva tulevikuvisiooniga innustava särava liidri mudel. Teistel aegadel on organisatsioonide heast paremaks muutjaid leitud tagasihoidlike, kuid järjekindlate juhtide hulgast. Väärtustatud on juhi oskust meeskonda õiged inimesed leida ja neile ideede saamiseks õigeid küsimusi esitada.

Arusaamad edukale tippjuhile omastest tunnusjoontest muutuvad koos ärikeskkonnaga ja äritegevuse arendamise loogikaga. Inimesed, kes edukalt uue äri käima lükkavad, ei pruugi samade oskustega toime tulla kasvavas organisatsioonis või restruktureeritavas ettevõttes. Seetõttu on EBS Juhtimiskoolituse Keskuse Executive MBA kandvaks teljeks organisatsiooni ja äritegevuse arengutsükkel. Koolitusprogrammis osalevad kogenud juhid on Eesti ärikeskkonnas edu saavutamise keskseid tunnusjooni analüüsides kõige sagedamini esile toonud visiooni esitamise võime, otsustusvõime, süsteemse tervikpildi loomise, meeskonnamängija rolli omaksvõtmise, konkreetse ärivaldkonna strateegiliste protsesside mõistmise, kliendikesksuse, oskuse treeneri ja mentorina õppivat organisatsiooni arendada ja ise pidevalt õppida, usu endasse, suhtlemisoskuse ja emotsionaalse intelligentsuse.

Analoogse pingerea saab koostada ka EBS Ülikooli magistriõppes osalejate hinnangute alusel, neist enamik näeb tippjuhti alluva vaatevinklist. Kõige sagedamini nägid nad tippjuhile vajalike omadustena suhtlemisoskust ja paindlikkust, sh kaastöötajate probleemide ja ideede ärakuulamist. Oluliseks peeti ka juhi avatust ja usaldusväärsust ning valmisolekut alluvaid usaldada. Neile omadustele järgnesid pingereas visiooni esitamise võime ja otsustusvõime.

Juhi töö eeldab erinevate, sageli vastandlike ootuste täitmist. Vaja on endas arendada ja tasakaalustada ka neid võimeid, mida alati ei ole ühes inimeses lihtne leida. Näiteks otsustusvõimeline juht ei ole automaatselt hea delegeerija. Enda ideele pühendunud visionäär ei suuda sageli teiste ideid ära kuulata ja tunnustada. Teabeorganisatsioonis oodatakse juhilt tõestatud pädevust organisatsiooni tuumikkompetentsiga seotud erialal, kuid samas ka valmisolekut generalistina siduserialade asjatundjaid mõista.

Meeskonnatööd sisuliselt väärtustaval juhil tasuks selgusele jõuda nii enda kui ka alluvate pikaajalistes arengueesmärkides. Muutuvas keskkonnas muutuvad ka eesmärgid, kuid lihtsam on usaldada inimesi, kelle edasisi käike me koostööpartnerina suudame prognoosida. Organisatsiooni välis- ja sisekeskkonna muudatuste ettenägemine aitab valmistuda olukordadeks, kus juhil tuleb korraga näidata ettenägelikkust uute ärivõimaluste kasutajana ja otsustavust uute ohtudega toime tulla.

Samal ajal ootavad alluvad ka muudatuste keerises juhilt selguse loomist, milliste protsesside juhtimine on tema otseses vaateväljas ja milliste ülesannete täitmist delegeerides ta alluvate ideedele ja initsiatiivile panuse teeb. Otsustusvõime tähendab ka hädavajalike, kuid ebapopulaarsete otsuste tegemist, mida tuleb tasakaalustada personaliga suheldes ja inimeste muresid ära kuulates.

Vana-Rooma jumalat Janust on väravate, uste ja hea alguse kaitsjana kujutatud kahenäolisena. Üks nägu vaatab ette, teine taha. Edukale juhile kahes suunas vaatamisest ei piisa.