Eliidi eneseupitamine

Arvamusliidrite 3. oktoobri lõunasöök-sümpoosiumi puhul tekib klassikalise demokraatia pooldajatel paratamatu küsimus ? kuidas vabas ühiskonnas, kus kõik instantsid väikeste mittetulundusühingute juhtkondadeni on valitavad, saab üldse määratleda arvamusliidrite ringi? Kõnealusel juhul võib seepärast rääkida lihtsalt suvalisest arvamuskujundajate seltsingust. Peale Postimehe võib ju mingi teine väljaanne või infokanal kutsuda kokku oma ringi, mis kooskäinutega ainult osaliselt kattuks. Sama metoodikaga annaks koostada neli-viis või enamgi mõneti erinevat ühiskondliku arvamuse mõjutajate foorumit. Kooskäijate ring kattuks samas vaid osaliselt ja loomulikult oleksid ka nende arvamused erinevad. 3. oktoobri arvamusliidrid, olles küll lugupeetud inimesed, ei saa seega endast kujutada mingit lõplikku autoriteetset arvamusliidrite kooslust, nagu seda üritati serveerida.

Kuna nii lihtne loogika pidi olema aimatav ka sümpoosiumi korraldajatele enestele, on huvitav arutada, mis oli üldse sellise ürituse eesmärk, kui ettevõtmisel on nii pretensioonikas nimetus.

Ei meenu, et säärast kogu oleks peetud näiteks Soomes, Rootsis või mõnes teises lähemas demokraatlikus riigis. Soome koorekiht käib küll koos Soome presidendi vastuvõtul riigi aastapäeval, kuid sel on ainult pidulik-sümboolne tähendus. Öeldu taustal võib isegi tekkida mõte, et kõnealusel kogunemisel on mingit harjumuslikku, ebameeldivat analoogiat 20 aasta taguste perioodiliste istungitega, mida siis nimetati partei ja majanduse või kultuuri aktiiviks. Sõna ?aktiiv? oli siis tõlgendatav nõukogude eliidina. Nüüdsegi ürituse puhul on hoomatav üksainsusliku seltskonna loomise idee. Samas näib niisuguse koosolemise reaalne kasutegur olevat pöördvõrdeline selle välise pompöössusega. Avalikkusele edastatud info põhjal oli midagi olulist öelda vaid ekspresidendil, ülejäänud kordasid üldtuntud tõdesid keskpäraste politoloogide tasemel.

Euroopalikes demokraatiates, kui seda soovitakse olla, poleks parlamendi ja erakondade kõrvale vaja mingit rüütelkonna eestseisuse taolist paralleelorganisatsiooni ühiskonna mõjutamiseks või enda tähtsuse rõhutamiseks. Otse loomulikult võib mis tahes seltsing koos rõõmsalt aega veeta, pole aga mõtet iga sellist üritust ületähtsustada.