Seadus kaitseb maksusaladust piisavalt

5. detsembri Äripäev loetleb maksuameti (MA) avalikule dokumendiregistrile tuginedes tuntud isikuid, kes on saanud maksuhaldurilt maksuotsuse. Nimetatud registris kajastatud kirjavahetusest teevad ajakirjanikud järelduse, et enamikel artiklis käsitletud juhtudest on nõutud maksusumma ilma vaidlemata tasutud.

8. detsembri vastukajas tunnistab MA, et avalikustamise tingis andmekaitse inspektsiooni ettekirjutus, mis täideti, kuid samas möönab, et see toimus ?hirmus, et maksuameti igapäevast tegevust hakatakse ära kasutama konkurentide mustamisel, tekib ebaterve olukord?.

Tuvastades maksukohustust muutvaid asjaolusid, koostab MA revisjoni lõpus akti, millele maksumaksjal on õigus esitada eriarvamus. Kui MA eriarvamusega ei nõustu, koostab ta maksuotsuse, millele saab esitada vaide MA keskasutusele või kaebuse otse kohtule. Huvitaval kombel sõltub kaebuse esitamisest, kas maksuotsus muutub avalikuks või mitte.

Seadusandja on maksusaladuse kaitse reguleerinud põhjalikult maksukorralduse seaduses (MKS), andes sealhulgas ammendava loetelu avalikest andmeist. Teisi sõnu ei kuulu avalikustamisele andmed ja info, mida avalikena toodud ei ole. MKSi § 27 p.6 kohaselt võib maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele kohtulahendit maksuvaidluses või vaide lahendamisel tehtud otsust, mille peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on kaebust esitamata möödunud. Siin ongi konks peidus: avaldada võib maksuotsust, mis on tehtud vaide lahendamisel ja mis tähtaja möödumise tõttu pole enam kaevatav, kuid mingil juhul ei tohi avaldada maksuotsust, millele vaiet ei esitatudki.

Siin võib küsida, kas MA - vaatamata keelule avaldada maksuotsust - võiks dokumendiregistris avaldada vaid asjaolu, et taoline otsus on tehtud? Ei tohi, sest avalike andmete loetelu on ammendav ja taolist lubavat alust seadus ei sätesta. Kokku kaheksat punkti hõlmavas loetelus ei ole avaliku infona loetletud ka asjaolu, kas maksumaksjale on maksuhalduri poolt edastatud revisjoniakt. Ometi on see MA registris kõigile kättesaadav info alajaotuse all kontrollaktide register.

Mõistagi pole enamik seadusesätteid ideaalsed, nii ka MKSi maksusaladust reguleeriv jagu. Alati võib diskuteerida, kas seadus on kiirelt arenenud ühiskondlikele suhetele ja muutunud hoiakutele juba jalgu jäänud. Maksusaladuse piiritlemine avalikust infost, olgu või vaidlus sissetulekute võimaliku avalikustamise osas, on teema, mis erutab paljusid ja pakub võimaluse võrdse elegantsiga veenvalt argumenteerida üksteist välistavaid seisukohti.

Miks pidas Riigikogu vajalikuks mitte avalikustada maksuotsust, millele vaiet ei esitata, aga lubas avalikustada otsust, mis tehti vaide lahendamisel? Võib vaid oletada, kas tegu on seadusandja tahte või hoopis tema ämbriga. Vastusest sõltumata seadus kehtib ja kuulub täitmisele. Ka siis, kui andmeid kaitsev inspektsioon ei tea, et MKS sisaldab MA suhtes erinorme võrreldes valdava enamikuga avalikust sektorist, mis peabki olema klaasina läbipaistev. Muide, nii nagu maksumaksjad saavad vaidlustada MA haldusakte ja toiminguid, sh avaldamisele mittekuuluvate andmete avaldamist, saab seda teha ka MA inspektsiooni ettekirjutuse suhtes. Pole vaja isegi kohtusse minna, sest vaidlus kuulub klaarimisele kõrgemalseisva instantsi kaudu.

Maksuhalduri õigused maksukohustuslase loata teda puudutava teabe avaldamiseks on selgelt piiritletud. Teave, mida ei ole sõnaselgelt lubatud avalikustada, kuulub maksusaladuse alla, sh ka maksuotsuse, mille peale pole tähtaegselt esitatud kaebust, olemasolu või adressaadile edastamine.