Euro liidab Eesti lähemalt Euroopa majandusruumiga

Euroopa Liidu liitumisleping sätestab ühisraha kasutuselevõtu kõikides liikmesriikides, seega on see vältimatu samm, mis varem või hiljem tuleb igal uuel liituval riigil läbi teha. Üleminek eurole suurendab Eesti majanduse stabiilsust ja usaldusväärsust ning toob kaasa võimaluse väljendada oma seisukohti Euroopa Keskpanga rahapoliitika väljatöötamisel.

Enne eurole üleminekut peab Eesti liituma Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismiga (ERMII). Vahetuskursimehhanismi liikmeksoleku perioodil, mis kestab tavaliselt kaks aastat, mõõdetakse Eesti suutlikkust täita Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga liitumise aluseks olevad Maastrichti kriteeriume. Nende tingimuste kohaselt ei tohi inflatsioonimäär ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist määra. Möödunud aasta inflatsioon oli Eestis vaid 1,3% ning ELiga liitudes hinnakasvu märkimisväärset kiirenemist ei ole oodata. Samuti ei tohi liikmesriigi valitsussektori eelarve olla puudujäägis enam kui 3% SKPst ning valitsussektori võlg ei tohi ületada 60% SKPst. Nende kriteeriumide täitmisega ei tohiks Eestil olla probleeme, kuna kaks viimast eelarveaastat on lõppenud eelarveülejäägiga ning ka alanud aasta eelarve on planeeritud tasakaalus olevana. Valitsussektori võlg püsib viimastel aastatel allpool 6% piiri SKPst.

Vahetuskursi osas peab liikmesriik järgima Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis ettenähtud kõikumispiire vähemalt kahe aasta jooksul. Fikseeritud krooni kursi tõttu ei ole Eestil probleeme.

Intressimäär ei tohi ületada rohkem kui kaks protsendipunkti kolme kõige madalama pikaajalise intressitasemega liikmesriigi keskmist määra. Selle nõude täitmisele Eestis aitab kaasa meie konservatiivne eelarvepoliitika, mis tähendab riigipoolset piiratud laenamist, mistõttu puudub surve intressimäärade tõusuks.