Äripäeva lühinägelik kriitika

Konstruktiivne kriitika on alati teretulnud. Riigikontrolli ülesanne ongi kritiseerida ja juhtida tähelepanu kitsaskohtadele. Ent Äripäeva väidetud hävitavast hinnangust, mis riigikontroll EASi tegevusele andis, on asi kaugel. Nii uudiste- kui ka arvamusrubriigis ilmunud artiklid olid tendentslikud.

Olles praeguseks jõudnud läbi lugeda auditi, mis saabus EASi vaid veidi enne lehe trükkiminekut ja millele ajakirjanik kohe kommentaari nõudis, tooksin välja järgmised punktid.

Audit käsitles perioodi 2002, mil EASi toetusprogrammid olid olnud avatud ainult aasta. 2003. a oli 2/3 auditis esiletoodud tähelepanekutest ja soovitustest juba ellu viidud.

Järelkontrollisüsteemi rakendatakse alates eelmisest aastast ja selle raames kontrollitakse toetuse saajaid kord aastas vähemalt 3 aasta jooksul pärast toetuse eraldamist.

EASile esitatud äriplaanide kvaliteet on oluliselt tõusnud, mis on selge märk sellest, et koostöös maakondlike arenduskeskustega läbiviidud alustavate ettevõtjate nõustamine on vilja kandnud. Kui 2002. a rahuldati ainult 1/3 taotlustest, siis 2003. a lähenes see juba 50%-le. Arvestades suurt hulka mitterahuldatud taotlusi, oli rõõm lugeda Äripäevast eduka alustava ettevõtja kommentaari, et äriplaani ja toetusetaotluse koostamine ei olnud keeruline. Toetuse idee ongi julgustada ja aidata inimesi väikeettevõtjaiks hakkama.

Veel on oluline tööhõive moment. EAS soosib igati uusi töökohti loovate projektide toetamist, ent uued töökohad tekivad uute, jätkusuutlike ettevõtete sünniga ja juba toimivate ettevõtete laienemisega. Kui anda ettevõtjale 100 000 krooni toetust ja nõuda, et ta kohe 10 inimest tööle palkaks, siis poleks toetuse jagamisel üldse mõtet. Ettevõtte arengu seisukohast on oluline optimaalne töökohtade arv.

Arusaadav, et raha ja eriti selle jagamine lööb alati kired lõkkele ja tekitab ohtralt eriarvamusi. Ent unustada ei tasu, et riiklikke ettevõtlustoetusi jagavate ettevõtete üks roll ongi võtta riske. Eestis on keskmine ettevõtete ellujäämismäär kolme tegutsemisaasta möödudes 42%, mis jääb oluliselt alla Euroopa riikide keskmisele.

Stardiprogrammi rakendamise üheks eesmärgiks on suurendada toetust saanud alustavate ettevõtete ellujäämismäära kolm aastat pärast ettevõtte käivitumist kuni 70%ni. Selles valguses on meeldiv lugeda riigikontrolli auditist, et audiitorite poolt külastatud EASilt toetust saanud ettevõtete hulgas oli esimesel tegutsemisaastal ellujäänute määr 82%.

Ka on EAS järginud toetuste jagamisel kõiki protseduurireegleid, mis ei tähenda sugugi, et tulevikus ei peaks rohkem pingutama.

Põhjanaabrite au ja uhkus Nokia on saanud korduvalt riiklikke ettevõtlustoetusi ja see on ettevõtte konkurentsivõimet tõstnud. Toetuste abil luuakse olukord, kus ettevõtja saab erasektori pakutavaid vahendeid ehk pangalaenu.

Viimane ja vahest kõige olulisem moment puudutab Äripäeva lühinägelikku soovitust võtta EASilt ära kõik peale euroraha. See läheb otseselt vastuollu ELi rahajagamise põhimõtetega. Kui riigipoolset panust pole, jääb ka struktuurifondide raha Eestisse tulemata. Kas see ongi eesmärk?