Majandusminister avalikustas eelmisel nädalal plaani lubada Eesti elektri ja soojuse koostootjatel senisest lihtsamatel tingimustel elektrit müüa. Eesti Energia (EE) töötajana ja Eesti suurima koostootmisjaama esindajana on mul ministri ettepaneku üle väga hea meel. Kindlasti on ka riigi julgeoleku seisukohast oluline, et Eestis oleks elektritootmine mitmekesine ja hajutatud. Näiteks koostootmisjaam Saaremaal annab võimaluse säilitada vähemalt osaline elektrivarustus saarel ka juhul, kui elektriühendus saare ja mandri vahel mingil põhjusel katkeb.
Minister kõneleb kodumaiste tootjate turule juurde toomisest ja enamik sellealaseid arenguprojekte Eestis unistab just koostootmisest.
Koostootmise oluline osakaal energiabilansis tagab ökoloogiliselt efektiivse energiakasutuse ? läheb ju müügiks nii elekter kui ka selle tootmise jääksoojus. Lisaks on koostootjatel omadus töötada automaatselt energiabilansi tagamise suunas. Kui koostootjail on kõige kibedam tööaeg, st õues paugub pakane, siis on nende poolt võrku antav elektrienergia seal igatahes teretulnud ? ka elektritarbimine edeneb jõudsasti ilma jahenedes. Kui elektritarbimine piirkonnas alaneb, siis (inimese ööpäevasest elutsüklist tulenevat kõikumist kõrvale jättes) tavaliselt tuleb see ilma soojenemisest ja väheneb ka soojusnõudlus.
EE on ise pidevalt arendanud koostootmist. Iru elektrijaam võitis 2002. a efektiivsuse tõstmise eest Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühingu auhinna. Balti elektrijaama renoveeritav plokk peab tagama Narva linna soojusvarustuse. Aegunud ja keskkonna suhtes mitte kõige sõbralikuma Ahtme koostootejaama asemele kavandab ettevõte uut turbal ja puiduhakkel toimivat jaama. EE näeb väga hästi ümbritsevate turgude elektrinappusest tulenevat ärivõimalust ja tunneks ainult suurimat heameelt koostootjate eduka töö üle sõltumata nende omandistruktuurist. Koostootjad sobivad suurepäraselt EE tegevusplaanidega ja kindlasti ei ründa nad elektriturgu palavaimal suveajal, kui ettevõttele võib pisut muret teha Narva plokkide madal koormus.
EE kasutab praegu hästi oma ärivõimalusi Lätis. Ettevõte on osaline Estlinki projektis, mis tähendab veelgi suuremat potentsiaali just tipuenergia müügi suunal. Ilmselt mäletavad lugejadki veel mullutalviseid Skandinaavia elektrituru appikarjeid, mis väljendusid tootjaile pakutavas 1 krooni ja 70 sendises tootjahinnas.
Loodetavasti toob majandusministri ettepanek Eestisse lähiaastatel investeeringuid elektri ja soojuse koostootmisjaamadesse ka teiste ettevõtete poolt kui Eesti Energia AS. Eesti energeetikale (ja EE-le) oleks see kindlasti kasulik.
Ainult üks soovitus: piiratagu võimalust ajutiselt odava Vene elektri impordiks, et vältida majanduslikku okupatsiooni Venemaa poolt. Minister Atonen Reformierakondlasena teab majandusreeglit, et väikeses avatud majanduses ei saa riigieelarve defitsiidi kaudu elavdada majanduskasvu ? piiritagune toode jõuab alati kiiremini turule, kui kohapeal täiendava tootmise käivitajad reageerida jaksaks, st defitsiit eelarves toob kaasa jooksevkonto puudujäägi kasvu. Väike avatud energiasüsteem ei ole väikesest avatud majandusest selles aspektis erinev ? energiatootmise rajamine on aeganõudev ja investeeringumahukas.
Seotud lood
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.