Euroopa Liit muudab logistikateenuse käibemaksu

Mõningad teenused, mida logistikateenuse kliendid olid siiani harjunud saama 0% käibemaksuga, kuuluvad alates 1. maist maksustamisele 18% käibemaksuga.

Millised põhimõttelised muudatused tulemas on? Kehtiva käibemaksuseaduse (§ 5 lg 2 p 2) kohaselt on riikidevahelise kauba- või reisijateveoga seotud teenuse osutamine teenuse eksport ning kuulub seega maksustamisele 0%-ga. Nimetatud teenuste kohta on koostatud ka rahandusministri määrus ?Teenuse ekspordiks loetavate riikidevahelise kauba- ja reisijateveoga seotud teenuste nimekiri? (RTL 2001, 138, 2031 ning hilisemad muudatused).

Uue käibemaksuseadusega (KMS) kaotatakse mõiste ?teenuse eksport? ning kohaldatav maksumäär (kas 18% või 0%) seatakse üldistatult sõltuvusse teenuse käibe tekkimise kohast. Kui osutatava teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kuulub teenus üldiselt maksustamisele 18%-ga, ning teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht on välisriigis, kuulub maksustamisele 0%-ga või võib tuua kaasa kohustuse registreerida ennast hoopis teises liikmesriigis.

Seega on nii transpordi- kui ka logistikavallas tegutsevatel ettevõtetel oluline püstitada kolm küsimust:

1. Kus tekib käive?2. Kas teenuse osutamine toob kaasa kohustuse registreerida ennast teises liikmesriigis maksukohustuslaseks?3. Millise määraga kuulub teenus maksustamisele?

Kus tekib käive? Praegu on 6. direktiivist tulenevalt riikidevahelisel teenuste osutamisel 21 erinevat teenuse käibe tekkimise koha alareeglit, millest 14 juhul kasutatakse käibe tekkimise kohana ostja asukohta.

Uue KMSi (§ 10 lg 5) kohaselt ei ole käibe tekkimise kohaks Eesti ning seega ei maksustata Eestis 18%-ga, kui Eesti maksukohustuslane osutab:

- KMSis (§ 10 lõike 1 punktis 4 ) nimetatud veoteenust, mis täielikult või osaliselt osutatakse välisriigis;- kauba teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit ühest liikmesriigist teise vedamise teenust, sellise kaubaveo korraldamise teenust ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuseid, kui teenus osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmes riigis maksu kohustuslasena registreeritud;- kauba ekspordiga seotud kaubaveo korraldamise teenust ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuseid;- teise liikmesriigi maksukohustuslasele või uues KMSis (§ 15 lõike 3 punktides 5 või 6) nimetatud isikule, esindusele, asutusele, erimissioonile või institutsioonile kauba ühest liikmesriigist teise vedamise teenust, kaasa arvatud kauba vedu Eestisse või Eestist, sellise kaubaveo korraldamise teenust ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuseid.

Kui Eesti käibemaksuseadus sätestab, millal ei teki käive Eestis, kuid ei anna juhtnööre selle kohta, kus käive tekib, siis 6. direktiiv sätestab täpsemalt käibe tekkimise kohad.

Tulenevalt 6. direktiivi artiklist 9 tekib teenuse käive:

- seal, kus asub ostja;- seal, kus teenuse osutaja on asutatud;- seal, kus teenust füüsiliselt osutatakse;- seal, kus asub kinnisasi;- seal, kus toimub vedu.

Kui siia lisada veel mõned erandid, mis käsitlevad veondusega seonduvaid juhtumeid, siis on võimalik, et teenuse käive tekib seal, kus algab euroliidu liikmesriikide vaheline kaubavedu. Kui aga ostja on teise liikmesriigi käibemaksukohustuslane, tekib kaubaveo teenuse käive mitte seal, kus vedu algab, vaid selles riigis, kus ostja on käibemaksukohustuslane. Kui ostja on teise liikmesriigi käibemaksukohustuslane, tekib liikmesriikide vahelise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste käive seal, kus liikmesriigis ostja on käibemaksukohustuslane.

Vahendajate käive on sõltuvalt asjaoludest võimalik viies erinevas kohas, kuid kui vahendusteenuse ostja on teise liikmesriigi käibemaksukohustuslane, on käive tekkinud seal liikmesriigis, kus ostja on käibemaksukohustuslane.

Omaette probleemiks on aga reisijateveoga seonduvad juhtumid ning situatsioonid, mil läbitakse mitut liikmesriiki.

Nagu eespool öeldud, võib käibe tekkimine teises riigis tuua endaga kaasa Eesti ettevõtte kohustuse registreerida käibe tekkimise koha liikmesriigis ennast käibemaksukohustuslasena.

Lõplik registreerimiskohustus sõltub aga sellest, kas tehingu teine pool on kohustatud arvutama saadud teenuselt pöördkäibemaksu või mitte, aga ka sellest, millised tingimused ja nõuded, sh piirmäärad seavad teise riigi õigusaktid.

Näitena võimalikust registreerimiskohustusest võib tuua situatsiooni, kui Eesti maksukohustuslane osutab Vene ettevõttele kauba vedu Soomest Rootsi. Sellisel juhul loetakse käibe tekkimise kohaks Soome ning Eesti maksukohustuslane on kohustatud registreerima ennast Soome käibemaksukohustuslaseks ning arvutama osutatud teenuselt Soome käibemaksu.

Kuna muudatusi on küllaltki palju, peaksid transpordi ja logistikaga seotud firmad analüüsima iga ettevõttes rakendatava tehingu kohta ja selgitama välja kohaldatava käibemaksumäära. Näiteks võib muutuvast maksumäärast tuua situatsiooni, kui Eestis registreeritud ettevõte osutab kaubaveo teenust Vene ettevõttele ning kaupa veetakse Eestist Lätisse. Hetkel kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt on sellise teenuse osutamine käsitletav teenuse ekspordina ning seetõttu maksustatav 0%-ga, kuid uue käibemaksuseaduse kohaselt kuuluks sellise teenuse osutamine maksustamisele 18% käibemaksuga.

Transporditeenuse ja sellega seonduvate teenuste osutamisel muutuvad käibe tekkimise kohad, mis võib tuua kaasa registreerimiskohustuse teises liikmesriigis. Lisaks eeltoodule muutuvad mõningatel juhtudel ka rakendatavad Eesti käibemaksumäärad või tuleb arvele lisada muu riigi käibemaks.