Euroopa Liiduga ühinemisest alates ei pea Eestis ELi sisest kaubavahetust enam tollis deklareerima. Nii ühendusesisene kauba müük kui soetamine tuleb deklareerida käibedeklaratsiooni vastavas lahtris.
Lisaks esitatakse müügi korral tollideklaratsiooni asemel maksu- ja tolliametile kord kvartalis kauba ühendusesisese käibe aruanne. See esitatakse koos käibedeklaratsiooniga kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Esimene uue aruande esitamise tähtaeg on seega 20. juuli.
Aruannet on võimalik esitada maksu- ja tolliametile nii elektroonselt e-maksuameti kaudu kui ka paberdeklaratsioonil piirkondlike maksukeskuste teeninduspunktidesse.
Kauba ühendusesisese käibe aruande ja muutmise aruande näidised ning täitmise juhised on väljas maksu- ja tolliameti kodulehel. Üldreeglina maksustatakse kaupade müük ostja asukohariigis. Nagu siiani ekspordi puhul hakkab ka kauba ühendusesisese käibe puhul käibemaksule üldjuhul kehtima määr 0%.
Selleks peab olema täidetud kaks tingimust: nii kauba müüjal kui ka saajal peab olema kehtiv käibemaksukohustuslasena registreerimise number ja kaup peab väljuma Eestist teise liikmesriiki. Kui need tingimused on täidetud, siis arvestab käibemaksu kauba ostja vastavalt oma riigi käibemaksumäärale. Kui üks kahest tingimusest ei ole täidetud, tuleb Eesti müüjal arvestada käibemaksu sarnaselt siseriikliku käibega.
Vastavalt uuele käibemaksuseadusele on kauba müüjal kohustus arvele märkida ka kauba soetaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number (KMKR number) ja viide käibemaksuseaduse või Euroopa Komisjoni kuuenda direktiivi käibemaksu 0% määra rakendamist lubavale sättele.
Enne käibemaksu 0% määraga arve väljastamist tuleb kauba müüjal küsida teises liikmesriigis asuva ostja käest tema kehtiv käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Kindlasti tuleb kontrollida, et tegemist on ostja KMKR numbriga, mitte äriregistri koodi või isikukoodiga.
Alates 1. maist on eesti ettevõtjatel võimalik kontrollida teiste liikmesriikide käibemaksukohustuslasena registreerimise numbreid maksu- ja tolliameti kaudu. Kui Eesti isik soetab kaupu teisest liikmesriigist, siis küsib müüja temalt Eesti KMKR numbrit.
Ka teiste liikmesriikide müüjatel on võimalus kontrollida Eesti KMKR numbrite kehtivust nende riigi maksuametis. Ühendusesisesel soetamisel eraldi uut aruannet ei pea esitama.
Seoses ELiga liitumisega Eesti KMKR numbrite struktuuris ja formaadis midagi ei muutu, see tähendab et ühendusesiseses kaubanduses võib jätkata olemasoleva KMKR numbri kasutamist. KMKR numbreid väljastab maksu- ja tolliamet.
Täiendavat informatsiooni ühendusesisese kaubanduse kohta ja kauba ühendusesisese käibe aruande näidise leiab maksu- ja tolliameti kodulehelt (
www.ma.ee).
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”