Rahutuste laienemine tõstab nafta hinda

Rahutuste laienemine ühes maailma suurimas naftatootja riigis Venezuelas tõstis nafta hinna USA vägede Iraaki minemise eelsele ehk pea aasta kõrgtasemele.

Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni ehk OPECi suuruselt kolmandas tootjariigis pinged kasvasid, mis tegi turud ettevaatlikuks, kuna rahutuste tõttu võib ekspordis tulla tagasilööke. Uudisteagentuur Bloomberg kirjutas reedel, et ÜRO saadik Venezuelas Milos Alcalay asutus tagasi, sest tema sõnul ei kaitse riigi president Hugo Chavez inimõigusi ning ei toeta demokraatlikke printsiipe. Chavezi tagasiastumist nõudvates meeleavaldustes on juba kümmekond inimest surma saanud ja 350 vahistatud.

Londoni Rahvusvahelisel Naftabörsil kerkis brenti segu aprillikuulepingu hind 33,35 dollarini barrelist. Nii Londonis kui ka New Yorgis tõusis nafta hind kõrgeimale tasemele alates möödunud aasta 12. märtsist ehk päev enne, kui USA alustas Iraagi-vastast rünnakut.

Nädalaga kerkis nafta hind 3,5 protsenti.

Kuigi nafta hinna tõusu peamiseks põhjuseks on rahutused Venezuelas, ütles riigile kuuluva naftakompanii Petroleos de Venezuela juht Ali Rodriguez, et tootmist ja eksporti rahutused häirinud ei ole. Tema sõnul läheb ligi pool kompanii toodangust Põhja-Ameerikasse.

Seda, kui oluline tootja Venezuela on, näitab ühe Dallase ülikooli energeetikainstituudi juhi Mark Baxteri ütlus. ?Juhul kui Venezuela eksport ära võtta, peaks nafta hind turul tõusma 4 dollari võrra (barrelist ? toim.),? ütles Baxter Bloombergile. Tema sõnul on hetkel OPECi riikidest tootmisvarusid Saudi Araabial. Chavezi-vastased streigid on suuremas osas Venezuelas varem tootmist halvanud 2002. aasta detsembris ja 2003. aasta jaanuaris.