Hõbeda hind on aasta algusest kerkinud ligi 16 protsendi võrra, seda vaatamata paar viimast aastat tekkinud hirmule, et digitaliseerumine fotonduses kärbib oluliselt nõudlust hõbeda järele.
Hõbeda hind oli kuue aasta kõrgtasemel. Londonis tuli ühe untsi hõbeda eest maksta eile 6,92 dollarit.
?Hõbeda hind peaks teises kvartalis tõusma 8 dollarile untsist enne kui langeb tagasi ?loomulikule hinnale? ? 6 dollarile untsist,? ütles väärismetallide analüüsiga tegeleva GFMS analüütik Bruce Alway Bloombergile. Alway andmetel moodustab kogu hõbeda nõudlusest tööstuslik kasutamine 43 protsenti, juveelid ja lauahõbe on teisel kohal 30 protsendiga, järgneb fotograafia 23 protsendiga. Müntimiseks tarvitatakse 4 protsenti toodangust.
Financial Times kirjutas möödunud reedel, et hõbe ja kuld on sageli liikunud kui tandem. See aasta aga on väärismetallid liikunud eri suundades. Kulla hind on aasta algusega võrreldes langenud peaaegu 4 protsenti.
?Suur hulk investoreid on arvamusel, et jutud fotofilminduse surmast on üleliialdatud,? ütles Barclays Capitali väärismetallide analüütik Kamal Naqvi FT-le. Tema sõnul on filmide müük USAs, Jaapanis ja Euroopas langenud, kuid Indias ja Hiinas kasvanud. Märgid näitavad ka seda, et digitaalseid pilte pannakse ka paberile, mistõttu hõbedat kasutatakse pea sama palju kui standardfilmide puhul.
The Silver Institute kirjutas esimese kvartali ülevaates, et kuna kodus on digikaameraga tehtud fotode printimine kallim, kui professionaalsetes laborites, siis peaks hõbedat sisaldavale paberile trükitavate piltide arv kasvama võrreldes 2000. aasta 3 miljardilt 2008. aastaks 67 miljardile. Samas filmidelt paberile tehtavate piltide arv peaks kahanema 135 miljardilt 101 miljardile.
Seotud lood
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.