Senine teise pensionisamba rahastamine peab jätkuma

Riigikogus opositsiooni esitatud seaduseelnõu soovib keelata sotsiaalmaksu osa ülekandmise teise pensionisambasse ning kasutada sotsiaalmaksu ainult pensionide esimese samba väljamaksmiseks. Ettepaneku esitajad on muretult väitnud, et raha pole probleem. Teada on aga kurb tõsiasi, et opositsioonis olijatele pole raha kunagi probleem, sest nemad ei pea oma ideesid ellu viima ega nende eest vastutama. Vastutustundlik oleks analüüsida kava tegelikku jätkusuutlikkust.

Teise pensionisamba rahastamise muutmine võib riigi pankrotti ajada. Ilma rahalise katteta ettepanek ei ole hea ettepanek, pensionivahendite miljardilisi mahte arvestades on selline ettepanek aga lausa ohtlik.

Eelnõu kohaselt on ainuüksi 2005. aastaks vaja täiendavalt miljardit krooni. Eelarvest vajalikku rahalist katet otsides tekib küsimus, kas eelnõu esitajad soovivad näiteks õpetajate palka poole võrra vähendada või kaotada politsei, emapalga või siis toimetulekutoetused?

Teise samba rahastamine praegusest erinevalt ole jätkusuutlik ei lühi- ega pikaajalises perspektiivis. Enamiku muude ühekordsete pensionitõusude puhul on teada, et umbes kümne aasta pärast oleme suundumas tagasi tasakaalu poole.

Eelnõus kirjeldatud variandi puhul pole selleks aga lootustki. Sellest lähtuvalt ei sobi kasutamiseks ka stabiliseerimisreserv, kuna see saab nelja aastaga lihtsalt otsa. Laenamine ei sobi samuti: kui kogu vajaminev summa laenata, võiks ainuüksi pensioni teise samba rahastamine põhjustada igal aastal eelarve defitsiiti umbes 1% SKTst.

See tähendaks, et Eesti laenuintressid tõuseksid ning laenamine muutuks ka ettevõtjatele kallimaks ja majanduskasv tervikuna pidurduks. Lisaks ei võimalda pidev defitsiidis ehk vanade varude või laenu arvel elamine meil liituda eurotsooniga. See oleks taas tagasilöök majanduskasvule, mis on aga pensionitõusu tegelik allikas. Võrreldes eelmiste valitsustega, tõstab võimulolev koalitsioon pensione kõige enam ? nelja aasta jooksul kokku 1000 krooni võrra, ennetades kindlalt elukalliduse tõusu. Erakorraline tõus juba toimus eelmisel aastal ning see jätkub pensionide indekseerimise kaudu. Määrava tähtsusega on fakt, et Riigikogus vastu võetud pensionitõus on kindel ega sõltu poliitilistest tõmbetuultest.

Pensionitõusu põhimõtted tähendavad lähema viie-kuue aasta jooksul, et pensionidena makstakse välja summa samas suurusjärgus, milles laekub sotsiaalmaksu.

Kuna tegelikult laekuvast maksust kantakse osa edasi teise sambasse, siis sisuliselt tuleb riigil koos pensionikassaga leida muud moodused selle vahe katmiseks. Seega ei ole põhjust rääkida, et pensione oleks võimalik rohkem maksta, kui osa vahendeid ei kantaks teise sambasse. Meenutagem, et eelnõu esitaja Keskerakonna sotsiaalministriks olemise ajal ei toimunud ühtegi erakorralist pensionitõusu.

Irooniline on, et süsteemi tahavad muuta needsamad erakonnad, kes pensionireformi läbiviimisega tegelesid. Samas on loogiline, et esitajad ei teinud sellist ettepanekut valitsusvastutust kandes, sest see plaan ei pea vett.

Keskerakonnast on sellise eelnõu esitamine äärmiselt silmakirjalik, kuna Siiri Oviiri ministriksoleku ajal ei võetud midagi ette pensionisüsteemi ümberkujundamiseks. Ja miks pidanukski, kuna sellise käiguga kannatavad kõik teise sambaga ühinenud inimesed.

Kogumispensioni süsteem peab edasi toimima enam kui 350 000-le inimesele lubatud viisil ? selleks, et raha jaguks tänaste pensionide tõstmiseks ja et ka tulevased pensionärid saaksid pensionipõlve veeta.