Eesti inimesed saavad otse Euroopa Kohtusse pöörduda

Euroopa Ühenduste Kohus ehk Euroopa Kohus on Euroopa Liidu kaheastmelises kohtusüsteemis kõrgeim kohus. Alates 1989. aastast vaatab paljusid Euroopa õigusega seotud vaidlusi esimese kohtuastmena läbi Euroopa Kohtu juurde loodud Esimese Astme Kohus, mille otsused on õiguse tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusnormide järgimise osas teatud tingimustel Euroopa Kohtusse edasi kaevatavad.

Euroopa Liiduga ühinemise järel ei hakka Euroopa Kohus ega Esimese Astme Kohus asendama Eesti kohtuid ning Euroopa kohtusüsteem ei muutu Eesti siseriiklikule kohtusüsteemile alternatiiviks. Eesti füüsiliste ja juriidiliste isikute omavahelised vaidlused, samuti nende vaidlused riigi ja kohalike omavalitsustega lahendab jätkuvalt Eesti kohus olenemata sellest, kas vaidlusele tuleb kohaldada Eesti siseriiklikku õigust või Euroopa õigust. Euroopa Kohus ega Esimese Astme Kohus ei tegutse ka liikmesriikide kohtute suhtes apellatsiooni- ega kassatsioonikohtuna, mistõttu Eesti kohtute otsuseid ei saa Euroopa Kohtusse ega Esimese Astme Kohtusse edasi kaevata.

Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu pädevuses on lahendada eelkõige Euroopa Liidu institutsioonide, peamiselt Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi, ning liikmesriikide vahelisi vaidlusi.

Füüsilistel ja juriidilistel isikutel on võimalik taotleda Euroopa Kohtult õiguslikku kaitset üksnes Euroopa Liidu asutuste õigusvastase tegevuse või tegevusetuse vastu. Euroopa Liiduga ühinemise järel on Eesti füüsilisel ja juriidilisel isikul õigus pöörduda vahetult hagiga Esimese Astme Kohtusse Euroopa Liidu institutsiooni poolt antud õigusakti tühistamiseks, samuti õigusvastase õigusakti või õigusakti andmata jätmisega tekitatud lepinguvälise kahju hüvitamiseks. Hagi esitamise eelduseks on, et vaidlustatav õigusakt, reeglina otsus, või andmata jäetud õigusakt, mille andmiseks Euroopa Liidu institutsioon oli kohustatud, peab olema hagejale suunatud või teda otseselt puudutama. Hagid üldistes huvides ei ole lubatud.

Seega, kui näiteks Euroopa Komisjon teeb mõne Eesti ettevõtja suhtes otsuse trahvi kohaldamiseks Euroopa konkurentsireeglite väidetava rikkumise eest või piirab maksusoodustuste või riigiabi saamise võimalusi või piirab isiku õigust mõnele sotsiaalkindlustuse raames saadaolevale hüvele või piirab tööjõu vaba liikumise põhimõttest tulenevaid isiku õigusi Euroopa õigusega vastuolus oleval viisil, võib isik oma õiguste kaitseks pöörduda Euroopa Kohtusse. Hagi või kaebuse esitamisel tuleb seejuures väga täpselt järgida Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu küllalt keerulisi pädevus- ja menetlusreegleid ning hagide ja kaebuste esitamise tähtaegu.

Liikmesriikide kohtute otsuste peale ei saa Euroopa Kohtule kaebusi esitada ning Euroopa Kohtul puudub pädevus liikmesriikide kohtute otsuste muutmiseks või tühistamiseks.

Eelotsuse menetluse raames võib Euroopa Kohus teatud ulatuses siiski sekkuda liikmesriigi kohtu menetluses oleva vaidluse lahendamisse. Ta võib teha eelotsuse, mida liikmesriigi kohus on kohustatud arvestama vaidluse lõplikul lahendamisel.