Intressid võivad kalliks maksma minna

Eestis on tavaliselt laenud seotud kuue kuu Euriboriga, millele lisandub riskipreemia, mis sõltub individuaalselt iga laenuvõtja tagatistest, sissetulekutest ja muust. Kui riskipreemia ei pruugi laenuperioodi jooksul muutuda, siis Euribor muutub iga päev. Üldjuhul vaadatakse laenu intress üle iga kuue kuu tagant. Seega näiteks 20aastase laenu puhul muutub intress 39 korda. See, et intress muutub igal korral, on kindel. Iseasi, millises suunas intressid muutuvad ja kui suur on muutus.

Laenuvõtja seisukohalt on hea, kui intress langeb ? kuumakse väheneb. Intresside tõusu korral kuumakse aga suureneb. Alla 5protsendilised intressid tunduvad tõepoolest madalad. Mis juhtub, kui intressid tõusma hakkavad? Näiteks 20aastase 500 000 krooni suuruse laenu puhul on kuumakse 2protsendist riskimarginaali ja kuue kuu Euribori (26. mail 2,146%) arvestades 3069 krooni. Kolm ja pool aastat tagasi, mil kuue kuu Euribor oli üle 5,1%, oleks sellise laenu kuumakse olnud üle 3900 krooni ehk enam kui veerandi võrra suurem kui praegu. Mida pikemaajalisem laen on, seda tundlikum on kuumakse intressi suhtes, st 20aastase laenu kuumakse tõuseb protsentuaalselt intressimäära ühe protsendipunkti suuruse tõusu tõttu rohkem kui kümneaastasel laenul.

Intresside suur tõus ei toimu lühikesel ajavahemikul. Ajalooliste andmete põhjal on seni suurim kuue kuu Euribori tõus olnud kuuekuulisel perioodil 1999. aastast saadik, kui Euribor loodi, vahemikus 20. jaanuarist 20. juunini aastal 2000. Siis tõusis Euribor 3,53 protsendilt 4,90 protsendile ehk 1,37 protsendipunkti võrra. Kui praegu toimuks kuue kuu Euribori tõus 1,37 protsendipunkti võrra, kasvaks laenu kuumakse 375 krooni võrra.

Enne Euribori sai baasintressina kasutada Saksa marga (DEM) Liborit ehk pankadevahelist Saksa marga rahaturu intressimäära. Kuue kuu DEMi Libori suurim tõus kuue kuu jooksul alates 1987. aastast toimus 1989. aastal, mil Libor tõusis üle 2,62 protsendipunkti (laenu tagasimakse kasvaks ligi 740 krooni kuus).

Vaadates nii Euribori kui ka DEMi Libori ajaloolisi kõrgpunkte, on praegused intressimäärad kordades madalamad. Kuue kuu Euribori kõrgtase oli 2000. aasta oktoobri lõpus (5,202%), kuue kuu DEMi Libori kõrgtase jäi 1992. aasta suvesse, mil intress oli ligi 9,94%. DEMi Libori kõrgtaseme ajal oleks 20aastase 0,5 mln kroonise laenu kuumakse 2protsendilist riskimarginaali arvestades ligi 5500 krooni ehk üle 2400 krooni enam kui praegu sama laenu kuumakse.

Eelpool tehtud arvutused tuginesid ajaloolistel andmetel ? tegemist oli sisuliselt ajalooliste stresstestistsenaariumitega. Laenu võtja saab teha ka hüpoteetilisi stresstestistsenaariume ehk leida, mis juhtub siis, kui intressid tõusevad teataval määral. Näiteks juhul kui Euribor tõuseb 3 protsendipunkti, siis 10aastase laenu kuumakse tõuseb 746 krooni ehk 14,6%, 20aastase laenu kuumakse aga 851 krooni ehk 27,8%.

Intressid ei pruugi tõusu korral jääda kõrgele pikaks ajaks, kuid arvestama peaks ka võimalusega, et olulisemalt kõrgemaid tagasimakseid tuleb teha näiteks paari aasta jooksul. Juba 1000kroonine kuumakse kasv lööb kulutusi.