Intressid võivad kalliks maksma minna

Madalad intressid ahvatlevad inimesi laenu võtma ja sellega elamistingimusi parandama. Laenu võtmisel pikaks ajaks tekib intressirisk, millega laenuvõtja kindlasti arvestama peaks, sest vastasel korral võib tekkida raskusi laenu tagasimaksmisega.

Intressiriskile juhtis tähelepanu ka Eesti Pank kevadprognoosi avaldamisel. Äripäev kirjutas 20. mail, et Eesti Panga president Vahur Kraft soovitas laenuvõtjatel teha stresstesti, et näha, mis siis juhtub, kui intressid tõusevad.

Stresstest käsitleb üldjuhul erakorralisi muutusi, mis toovad kaasa oodatust suurema kahjumi. Laenuvõtja seisukohalt võiks stresstestina käsitleda intressimäärade suurt tõusu.

Eestis on tavaliselt laenud seotud kuue kuu Euriboriga, millele lisandub riskipreemia, mis sõltub individuaalselt iga laenuvõtja tagatistest, sissetulekutest ja muust. Kui riskipreemia ei pruugi laenuperioodi jooksul muutuda, siis Euribor muutub iga päev. Üldjuhul vaadatakse laenu intress üle iga kuue kuu tagant. Seega näiteks 20aastase laenu puhul muutub intress 39 korda. See, et intress muutub igal korral, on kindel. Iseasi, millises suunas intressid muutuvad ja kui suur on muutus.

Laenuvõtja seisukohalt on hea, kui intress langeb ? kuumakse väheneb. Intresside tõusu korral kuumakse aga suureneb. Alla 5protsendilised intressid tunduvad tõepoolest madalad. Mis juhtub, kui intressid tõusma hakkavad? Näiteks 20aastase 500 000 krooni suuruse laenu puhul on kuumakse 2protsendist riskimarginaali ja kuue kuu Euribori (26. mail 2,146%) arvestades 3069 krooni. Kolm ja pool aastat tagasi, mil kuue kuu Euribor oli üle 5,1%, oleks sellise laenu kuumakse olnud üle 3900 krooni ehk enam kui veerandi võrra suurem kui praegu. Mida pikemaajalisem laen on, seda tundlikum on kuumakse intressi suhtes, st 20aastase laenu kuumakse tõuseb protsentuaalselt intressimäära ühe protsendipunkti suuruse tõusu tõttu rohkem kui kümneaastasel laenul.

Intresside suur tõus ei toimu lühikesel ajavahemikul. Ajalooliste andmete põhjal on seni suurim kuue kuu Euribori tõus olnud kuuekuulisel perioodil 1999. aastast saadik, kui Euribor loodi, vahemikus 20. jaanuarist 20. juunini aastal 2000. Siis tõusis Euribor 3,53 protsendilt 4,90 protsendile ehk 1,37 protsendipunkti võrra. Kui praegu toimuks kuue kuu Euribori tõus 1,37 protsendipunkti võrra, kasvaks laenu kuumakse 375 krooni võrra.

Enne Euribori sai baasintressina kasutada Saksa marga (DEM) Liborit ehk pankadevahelist Saksa marga rahaturu intressimäära. Kuue kuu DEMi Libori suurim tõus kuue kuu jooksul alates 1987. aastast toimus 1989. aastal, mil Libor tõusis üle 2,62 protsendipunkti (laenu tagasimakse kasvaks ligi 740 krooni kuus).

Vaadates nii Euribori kui ka DEMi Libori ajaloolisi kõrgpunkte, on praegused intressimäärad kordades madalamad. Kuue kuu Euribori kõrgtase oli 2000. aasta oktoobri lõpus (5,202%), kuue kuu DEMi Libori kõrgtase jäi 1992. aasta suvesse, mil intress oli ligi 9,94%. DEMi Libori kõrgtaseme ajal oleks 20aastase 0,5 mln kroonise laenu kuumakse 2protsendilist riskimarginaali arvestades ligi 5500 krooni ehk üle 2400 krooni enam kui praegu sama laenu kuumakse.

Eelpool tehtud arvutused tuginesid ajaloolistel andmetel ? tegemist oli sisuliselt ajalooliste stresstestistsenaariumitega. Laenu võtja saab teha ka hüpoteetilisi stresstestistsenaariume ehk leida, mis juhtub siis, kui intressid tõusevad teataval määral. Näiteks juhul kui Euribor tõuseb 3 protsendipunkti, siis 10aastase laenu kuumakse tõuseb 746 krooni ehk 14,6%, 20aastase laenu kuumakse aga 851 krooni ehk 27,8%.

Intressid ei pruugi tõusu korral jääda kõrgele pikaks ajaks, kuid arvestama peaks ka võimalusega, et olulisemalt kõrgemaid tagasimakseid tuleb teha näiteks paari aasta jooksul. Juba 1000kroonine kuumakse kasv lööb kulutusi.

Romet Kreek, Äripäeva analüütik: Endale pikaks ajaks eluasemelaenuga intressiriski võtja ei saa end lihtsate vahenditega intressitõusu vastu kaitsta. Laenuvõtjale on see sissetulekuga võrreldes suur risk.

Pangale on laenusumma liiga väike, et kaitsta klienti intressitõusu ja seeläbi panka kliendi maksevõime halvenemise eest. Pank katab riske teisiti. Kuna pankade portfellis on tuhandeid laene, siis kümnekonna kliendi laenu hapuks minek panka eriti ei liiguta. Pangale katab kaotuse teistest laenudest saadav tulu.

Eraisik peab end võimaliku intressiriski ja seeläbi laenumaksetest ülejääva raha vähenemise vastu kaitsma. Läänes soovitatakse neilgi, kes laenu ei võta, luua endale erakorralisteks kulutusteks (töökoha kaotuse, haigestumise, ootamatu maja või auto remondi puhuks) reservfond vähemalt kuue kuu sissetuleku ulatuses.

Eluasemelaenu võtjatele kuluks see soovitus seda enam ära. Reservraha tuleks hoida likviidsetes vahendites, mida saab kiiresti rahaks teha. Selleks ei sobi vaba laenulimiit (tagavararaha) ehk võimalus võtta rasketes oludes kõrge intressiga laenu. Rasketel aegadel veelgi suurema laenukoormuse võtmine on viimane asi, mida laenuvõtja endale lubada tohiks.