• OMX Baltic−0,46%269,56
  • OMX Riga0,18%875,39
  • OMX Tallinn−0,57%1 722,97
  • OMX Vilnius−0,24%1 042,44
  • S&P 5000,53%5 948,71
  • DOW 301,06%43 870,35
  • Nasdaq 0,03%18 972,42
  • FTSE 1000,79%8 149,27
  • Nikkei 2250,85%38 348,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,1
  • OMX Baltic−0,46%269,56
  • OMX Riga0,18%875,39
  • OMX Tallinn−0,57%1 722,97
  • OMX Vilnius−0,24%1 042,44
  • S&P 5000,53%5 948,71
  • DOW 301,06%43 870,35
  • Nasdaq 0,03%18 972,42
  • FTSE 1000,79%8 149,27
  • Nikkei 2250,85%38 348,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,1
  • 14.06.04, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Korterite ülikiire hinnatõus jätkus ka teises kvaratlis

Hinnatõusu peamiseks mootoriks olid taas elamispinnad, täpsemalt magalate tüüpkorterid, mis aitasid püstitada korterite hinnaindeksi uue rekordi tasemel 223 protsendipunkti. Kuna 2toaliste magalakorteritee hind on juba ületanud11 000 kr/m2 piiri, siis rohkem nende hind ei tõuse, mille kohta annab kinnitust müügiaktiivsuse vähenemine.
Ülehinnatud korterid püsivad pakkumisel 6 kuud ja rohkem, mistõttu on ebareaalset hinda küsinud omanikud sunnitud hindu allapoole laskma. Samuti on müügile paisatud suur hulk uusi korteriprojekte ostjatele pakkumas reaalset alternatiivi.
Elamispindade hinnaindeksi jõudmisele 191 punktini on tänavu kevadel mõnevõrra kaasa aidanud ka eramute ja elamumaa hinnatõus. Uute eramute hinda on kergitanud nii kruntide kallinemine kui ehitusteenuse hinnatõus.
Hinnatõusust hoolimata on tipphooajal suure töökoormuse tõttu usaldusväärset ehitajat raske leida, mis on üheks hinnatõusu põhjuseks. Soodsa hinnaga eramupakkumiste vähesuse tõttu lähevad kaubaks majad suvilakooperatiivides hinnaga kuni 1,5 miljonit krooni, varasema hinnalae 1 miljon asemel.
Lao- ja tootmispindade üüriindeksi suhteliselt staatilise seisu on katkestanud mõningane tõus tootmispindade vallas. Keskmiselt 50 kroonini ruutmeetri kohta küündivas hinnas on selgelt tunnetatav kaasaegsete pindade osakaalu suurenemine.
Kasvanud on ka nõudlus laopindade järele. Kuigi hinnatõusus see veel ei väljendu, täheldavad maaklerid uuemate ja kvaliteetsemate pindade vastu huvi kasvamist. Nõudlust on kvaliteetsete pindade järele linnapiiridest väljaspool. Eelistusi on üha enam määramas asukoht, mitte enam hind. Laopindade turg on jõudsalt arenemas, tootmispinnad seevastu pole veel jõudnud kiire arengu faasi.
Kesklinna büroohoonete turul pole hinnad viimase kvartali jooksul muutunud. Küll aga on muutumas varasem hinnalangus hoopis üürileandjate algatusel hinnatõusuks. Kuna valdav osa veel mõned kuud tagasi tühjana püsinud pindadest on tänaseks välja renditud, on enimnõutud asukohtades paiknevate büroohoonete omanikud asunud viimaste vabade pindade hindu ülespoole tõstma.
Äärelinnas pole omanikel võimalik uute pindade pideva lisandumise tõttu väljakujunenud hinnataset tõsta.
Kaubanduspindade sektoris on tunnetatav uute keskuste lisandumise mõju. Enimhinnatud Viru ja Kristiine keskustes on hinnad ülejäänutega võrreldes selgelt kõrgemad, millest hoolimata valitseb kaupmeeste hulgas soov sinna pindu üürida. Vähempopulaarsed keskused peavad seevastu üürnike hoidmiseks pidevalt pingutama.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.24, 07:00
Arvutipargi renditeenusega investeerib ettevõtja oma põhiärisse
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele