Suuremal firmal läheb aga IT-tiimi vaja igapäevaste pisimurede lahendamise asemel arendustegevuseks. Teenindamise ja hoolduse n-ö outsource?imisel ehk väljaviimisel saab kogu palgatud IT-kaader pühenduda just arendustöödele.
Tüüpiliseks lahenduseks firmas, kus IT pole põhitegevusala, on vastava spetsialisti kasutamine. Oma palgatud spetsialist ei saa ka olla pädev kõikides ITd puudutavates küsimustes.
Kuna arvutisüsteem on aina rohkem iga firma ärikriitiliseks osaks, läheb seda spetsialisti siis, kui tõesti hädaolukord käes, vaja väga kiiresti. Vastamata e-kirjad, ligipääsuta server ja kadunud andmebaasid toovad ettevõttele suurt kahju juba üsna lühikese ajaga.
Ettevõttest välja antud IT vastutuse võib jagada kolmeks tasemeks: tugi-, hooldus- ja haldusteenus. Muresid on kõige vähem haldusteenusega, sest siis on kogu arvutiasjandus usaldatud teenust pakkuva partnerfirma professionaalide hoolde.
IT tugiteenus sobib firmale, kus vaid lauaarvutid ja mõni lihtne server. Tugiteenuse puhul maksab ettevõte väiksemat kuutasu ja saab selle eest abitelefoni numbri, igakuise raporti ja vajadusel ka spetsialisti abi telefoni teel või kohapeal. Oma spetsialistist eristub teenus selle poolest, et IT tugiteenuse pakkuja garanteerib alati kindla reageerimisaja ja spetsialisti kättesaadavuse. Tugiteenuse puhul võib peale igakuise makse lisanduda spetsialisti kohalekutse tasu, kuid enamiku pisiprobleeme saab tavaliselt lahendada vaid abitelefonile helistades.
IT hooldusteenus aitab peale hädaabi ka jooksvalt firma IT-süsteemi hooldada ja ennetada võimalikke rikkeid. Spetsialistid jälgivad firma arvuteid, servereid ja võrku kaughaldusega, alati pole vaja seega proffe kohale kutsudagi. Hooldusteenuse sisse käib ka spetsialisti regulaarne visiit, et selgitada välja kasutajate probleeme ning süsteem kohapeal üle vaadata.
Kõige täielikum tegevuse firmast väljaviimine toimub IT haldusteenuse puhul: siis antakse kogu ITga tegelemine üle vastavat teenust pakkuvale ettevõttele ning firma ise saab keskenduda oma põhitegevusele. Pole vaja muretseda arvutitöökohtade, litsentside, serverite, võrgu ja muu sellise pärast, kõigega tegeleb üks partner kuutasu eest.
Bruno Lill, DDB Eesti asedirektor:
Enne IT tugiteenuse tellimist tegelesid meil arvutipargi hooldamisega kaks vabakutselist IT-spetsialisti. Selliste inimestega tekib firma jaoks varem või hiljem keeruline olukord: kui ühel hetkel see spetsialist meile enam IT-hooldust ei tee, mis siis saab?
IT tugiteenusel, mida pakub IT-firma, on aga kindel garantii, eraisikust hooldaja seda meile anda ei suuda. Sellepärast valisimegi selle teenuse.
MicroLinkilt tellib meie firma serverihooldust. Samas on ka meie raamatupidamise PC-tüüpi lauaarvuti nende hooldada.
Macintoshi arvuteid hooldab aga IM Arvutid, kes on Apple Computersi ametlik maaletooja, sest vähe levinud Macintoshi arvutite hooldust meie IT tugiteenuse pakkujal pole.
Serverid on meil endal olemas, neid ei hakanud rentima, teenusepakkuja käib neid aga regulaarselt hooldamas. Kui midagi juhtub, siis reageeritakse üsna operatiivselt, teenusepakkuja poolt on teenindajaks kindel inimene. Kui ta on puhkusel, haige või mujal ära, siis on alati olemas ka asendusinimene, kes on kõikide asjadega kursis.
Kokkuvõttes tuli teenus oluliselt odavam kui oma IT- spetsialisti palgal pidamine.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.